Kadedus ja armukadedus, miks ja milleks !

Kadedus. Mis see on ja miks. Kadedus on võrdlemine. Me oleme harjunud võrdlema. Kellelgi on ilusamad riided, ilus mees, ilus maja, õnn jne.

Me oleme õpetatud võrdlema. Koguaeg sa võrdled ennast millegi või kellegagi. Isegi siis kui kõnnid lihtsalt tänavalt. Võrdlemine on tobedus. Kui kaob võrdlemine, siis kaob ka kadedus. On tobe ennast kellegi teisega võrrelda. Me kõik oleme võrreldamatud ja unikaalsed. Inimene on alati kahe vahel. Keegi on temast parem ja keegi on temast halvem. See ei olegi redel, mida mööda paljud meist ülespoole ronida tahavad.  Inimisede liiguvad ringiratast ja ei leiagi tegelikult seda redeli algust. Seni kuni sa võrdled ennast teistega, sa jäädki ronima. Sa ei jõua kunagi tippu, sest leiad alati, et kellelgi on jälle, midagi paremat kui sul. Võrdlemise ringist on raske ennast välja rabeleda, sest me oleme ju üleskasvanud keset võrdlusi ja võrdlemist. Juba lasteaias võib esineda võrdlusi, kus üks laps joonistab tähti halvasti ja talle tuuakse näiteks ” Vaata kui ilusad tema tähed on, proovi ka sellised teha”.

Armukadedus on natuke erinev teema. Sa näed on kaaslast kui ta on kasvõi ühe hetke kellegi teisega koos õnnelik ja sule tekib tunne, et sa tahaksid nüüd surra või midagi teha. Selle asemel mõtle sellele, mida sa selle inimese vastu tunned. Kui sa tõesti armastad inimest siis kaob ka armukadedus. Armastus ja armukadedus ei saa samal ajal eksisteerida. Need on täiesti erinevad. Armastus on ülim tunne, kus sa soovid, et teine inimene oleks õnnelik ja soovida talle kõike head, isegi siis kui tema õnn pole koos sinuga. Armukadedus on teise inimese omandiks muutmine. Kui tuleb armukadedus, siis armastus kaob ja allesjääb puhas omamine. Sa tahad, et see inimene oleks ainult sinu ja sinuga.

Sageli juhtub nii, et kui kaob armukadedus, siis kaob ka armastus. Kui armukadedus su elust kaob ja armastus jääb siiski alles, siis tea, et sul on midagi kindlat.

Armukadedus tekib ka hirmust homse ees. Äkki homme ta ei taha enam minda ja äkki homme ta kohtab kedagi uut ja paremat. Kui elad tänasepäeva nimel, siis ei ole sul aega armukade olla. Tähista oma armastus igapäev selle asemel, et põdeda oma armasama kaotamise pärast. Hetkel , kui hakkad mõtlema homsele, jääb sinu tänane elu puudulikuks. Panusta ainult tänasesse. Mis tuleb see tuleb nagunii, ilma sinu mõtlemiseta või mõtlemisega.

Armasta rohkem ja armukadedus kaob, rõõmust rohkem armastuse üle ja armukadedus eemaldub sinust. Muutu armastusest täiesti hulluks ja jaga seda kõigiga. Hetkel, mil sa avastad, et suudad armastavalt kohelda ka inimesi, kes seda tegelikult ei vääri, oled sa armukadedusest vabanenud.  Pane rohkem energiat armastusse ja järgne sellele. Kui kulutad palju oma energiast armukadetsemisele, siis varsti järgned hoopis sellele, mitte armastusele. Kui armastad, siis on armukadeduse tekkimine võimatu.

Inimesed on alati kadedad olnud. Kui järgmine kord tunned, et muutud kadedaks, siis sellest ei piisa, et sa tead, et see on vale. Sa pead ise mõistma, et enese võrdlemine kõigega siin suures maailmas on tobe. See ei vii sind kuskile. Sinu koopiat pole olemas, seega seni kuni võrdled, seni oled ka kade.

Naera nende kordade üle kui oled kade olnud ja teinekord samas olukorras ära mine mööda sama käitumis mustrit vaid, vali juba uus ja kadeduse vaba tee. Oma energia raiskamine kadeduse peale on mõttetu. Selle asemel kasuta oma energiat millegi loomiseks ja armastamiseks.

Lõpetuseks armukadeduse kohta: Kui te armastate oma kaaslast nii, et soovite tema õnne, ka siis kui see on kellegi teisega, siis varsti on teie kaaslane teie juures tagasi. Keegi ei suuda olla kaua eemal inimesest, kellele on tema õnn nii tähtis, et suudab teda tema õnne nimel vabaks lasta, ilma isiklike huvideta. Vat see ongi armastus. Ei mingit omamist vaid puhas soov, et kaalast õnnelikuks teha, isegi siis kui peaksid teda ühiskonna silmis vihkama. Armastuses pole Ego !

Soovitan lugeda OSHO sarjast “Emotsioonid”. Tänased mõtemõlgutused tekkisid seda lugedes ja saate samal teemal ka pikemalt sealt lugeda 🙂

Lõpetage raha raiskamine annetamisele ja aidake inimest päriselt !

Minu arvates on paljud inimesed annetamisest kui hea tegemisest valesti aru saanud. Raha annetatakse , et oma süütunnet ühiskonna ees vähendada. Ainuke olukord kus minu arvates raha annetada võiks on see, kui reaalselt mingi haigla näiteks vajab uut masinat ja muu seda sorti värk. Mitte, et keegi halab, et mul võlad ja nälg  ja kodu kole ja sa kohe pritsid pappi. Seoses ülemaailmsete annetustega tahaks ma tähelepanu juhtida sellele, et kas on probleeme suudetud lahendada nende raha annetustega, millest mingi osa pistab kindlasti keegi oma tasku ka. Aga raha annetamine pole tõhus abi. Tuleb midagi muud välja mõelda.  Mina ei anneta raha kunagi, sest ei saa olla 100% kindel, et sa sinna ka jõuab kuhu ma selle saadan. Teate, mis te teete neile inimestele keda te facebookis aitama jooksete oma rahaga ? Karuteene ! Teatud grupp inimesi elabki toetuste ja niiöelda annetuste najal. Esiteks toetused saavad harjumusekes lõppuks ja inimene ei oskagi ette kujutada, et tal pole neid toetusi enam. Annetustega on samamoodi. Inimene harjub ära, et teeb hädakisa ja saab raha vastu. Inimesi tuleks ikka aidata nii, et nad saavad iseseisvalt ise hakkama, mitte, et nad muutuvad kellegi annetusestest sõltuvaks.

Kuidas siis aidata inimest nii, et sa tegelikult ka eitaks teda ? No näiteks kui on võlgades inimene, siis esimene mõtte on kindlasti, et ” Ma teen head ja annan raha tema võlgade jaoks”. Vale. Tegelikult tuleks inimesele õpetada rahaga mõistliku ümberkäimist. Tuleks viia võla nõustaja juurde. Kui pole tööd, siis ehk pakkuda talle mõistliku tööd, kui sul on midagi pakkuda. Mida see inimene sellest õpib kui sa tema võlad kinni taod ? Midagi.  Varsti on uued võlad ja hädakisa. Mulle meeldib kui inimesed annavad reaalselt oma asju, mis neil üle ja riideid jne. Samuti on hea see euroopa toiduabi suurtele peredele jne. Need on küll ainult sellised põhi asjad aga lapsed pole näljas ja alati saab kombineerida. Aga kui annad toidujaoks raha, siis äkki inimesele polegi olnud sellist raha ja ei oskagi mõistlikult sööki osta. See oleneb ka muidugi täiesti inimesest. Aita hädas üksikemal näiteks pisi remonti teha või paku ennast lapsehoidjaks. Aita vanurit rasketes kodutöödes. Kui kellelgi pole pesemisvõimalust, siis pakku talle võimalust enda juures pesta. Mis iganes. Kui inimene on eluhammasrataste vahale jäänud, siis pole alati asi rahas. Vahest inimene lihtsalt ei oska elada ja eluliste asjadega toime tulla. Tuleb siis suunata ja juhendada. Mida ta teeb su rahaga, kui ta ei oska ennast õigesti majandadagi .

Ma koputaks ka valla sotstöötajatele ja linna sotstöötajatele südamepeale. Palun olge ausamad ja võrdsemad. Ma saan aru, et sugulasele ja sõbrannala tahaks ikka rohkem manti anda aga  mille ja kelle arvelt ? Teate see on ikka täitsa lõpp värk, mis mõneskohas toimub !

Ja seda ka, et sina kes sa omale netis tasuta asju kaupled. Kui sa oled nii valiv ja tahad ainult teatud nodi, siis kas sul ikka on seda kõike päriselt ka vaja? Teada tuntud fakt on see, et tõeline abivajaja ei tulegi küsima ja kui pakutakse ja sul on vaja, siis sa võtad kõik vastu, mitte ei pirtsuta !

Austa oma südant ja teiste õigust omadele valikutele

Väga palju on inimestel tülisid, sest nende arvamused asjadest on erinevad. Keegi peab oma arvamust nii ainuõigeks, et lämmatab teisi sellega. Olgu. Ma saan aru, et inimestel on põhimõtted aga keegi ei nõua , et sa oma põhimõtteid muudaks. Tuleb lihtsalt austada teise arvamust. Eelkõige tuleb austada oma südame arvamust, et jõuda õnneni.

Teise inimese vaatenukra tuleb hinnata. Tema vaatenurk ei pruugi sinu omaga sobida aga see võib laiendada sinu mõtteviisi või vaatenurka elule. Ehk on teise inimese eluviis midagi, mida sa pole ennem ettegi kujutanud ja kuna see nii võõras sulle, siis tundub see vale, sest võõras on hirmutav. Aga teise valiku austamine ei tähenda, et sa peaksid nüüd sama tegema või, et see peaksid temaga nõustuma. Pidev teiste otsuste kriseerimine paneb sind lõpuks ka endas kahtlema. Austa seda, et sinu valik on sinule õige. Teise valik on teisele õige. Ära kritiseeri. Toeta sõpra positiivsete sõnadega tema valikus. Isegi kui näed, et tema valik on viga siis igaüks peab ise oma vead tegema, et õppida. Sina saad ainult arvamust avaldada ja teise otsus on see, kas ta paneb sinu arvamuse kõrvataha või ei.

Palju kahju teevad endale inimesed, kes võtavad endale pähe selle kindla mõtte mustri ja raiuvad sellega läbi elu. Jutt ei käi põhimõtetest. Inimestel on omad ootused, õpitud kombestik, väiksest peale pähe kulunud eluviis. Neile on kindel veendumus, et käituda tuleb teatud kindlal moel. Elu tuleb elada teatud kindlat rada pidi. Minu vanemad tegid nii ja seega teen mina ka nüüd nii. Parim asi, mida oma lastele õpetada saame on see, et neil on vabadus muutuda ja valida oma rada, mida mööda liikuda. Aga palju on neid vanemaid, kes kinnitavad oma lastele, et on kindel viis kuidas asjad käivad ja muud võimalust pole. Noorest east alates kinnitatakse inimesele, et ainulaadsus pole õige viis ja ole “normaalne”. Ja kuidas sa saaksidki olla imeilus liblikas, kui sulle on pähe kulutatud väide : Kõik inimesed on mesilased ja teistmoodi olevused tapetakse ja lükatakse tarust välja.

Iga inimene on millekski loodud. Tal on mingi eriline anne või asi, mida ta teeb loomulikult ja ilma pingutuseta. Depressioon ja masendus on sageli märk sellest, et sa ei kuula oma sisemist häälta ja teed seda, mida ühiskond sinult ootab. Oled “normaalne”. Sa tunned et sa pole rahul aga sa ei võta midagi ette ka. Niimoodi koguneb see rahulolematus sinusisse ja ükspäev saad sa täis ja plahvatad.

Kõigil on oma kindel moodus kuidas oma seesmisevaimuga kontakti saada. Mediteerimine, jooga, palve, mõtisklemine ja mõnel näiteks unenägude tõlgendamine. See pole tähtis, mis tehnikat sa kasutad. Peaasi, et see oleks õige tehnika sulle.

Kui inimene teeb tähtsaid elulisi valikuid ainult loogika ja praktikaga siis mingil hetkel on ta ummikus ja pole enam jaksu edasi liikuda. Parima otsuse tegemiseks kuula oma südamehäält. Usalda oma vaistu. See ei tähenda, et loogikast tuleks täiesti loobuda aga mõtle näiteks, et mida sa teeks ja kus sa oleks kui sa teaks, et sul elu lõppeb varsti. Mõtle see valmis ja siis arutle loogikaga, kas ja kuidas see oleks teostatav. Olen kindel, et loogikaga mõeldes ei tundugi see unelm nii võimatuna. Kasvõi niisama kuula oma südamehäält ja saa teada, mis teeks sind tõeliselt õnnelikuks ja liigu selle suunas. Kõige parem hetk olla “mina ise “, on nüüd ja praegu. Kui ootad homseni, siis oled 10 aastapärast ikka veel selles samas ” homsest hakkan liikuma oma õnne poole” punktis. Kui austad oma tundehäält, siis austad ka ennast. Austades oma soove hakkavad ka paljud muud head asjad sinu teele sattuma. Vägisi inimeste ootuste järgi elamisega liigud sa vastas suunas oma õnnest.

Lõpetuseks : sõnad pole tähtsad, vaid see kuidas neid sõnu väljendatakse ehk emotsioon 🙂

Andmisest ja Kinkimisest südame ja iseendaga

Selleks, et austada ennast tuleks anda nii, et sa jõuad kellegi teise südamesse. Andmiseks ei pea olema sul palju raha, et olla hea andja. Igalühel on midagi ilusat sisimas, mida teistele kinkida

Kui sus sõber või tuttav on õnnetu või ärritunud siis ei tasu agressiivselt ja natuke halvustavalt peale lennata küsimusega : Mis sul viga on ?.  Parem on uurida, et mis talle muret teeb ja kas sa saad kuidai teda aidata. Sa ei saa teise inimese eest tema probleemi lahendada. Igaüks peab ise oma lahenduseni jõudma. Sina saad teda suunata, julgustada või teda positiivsemalt mõtlema panna. Anna inimesele oma abi millega ta leiab oma peidetud vajadused

Üks asi, mis mulle alati on meeldinud, on see kui kingitusi tehakse ka niisama, mitte ainult tähtpäevadel ja sünnipäevadel. Kui sa tahad inimesele anda südamesse rõõmu siis üllata teda kingi või lillega või ükskõik millega täiesti tavalisel  päeval. Mind isiklikult teevad palju rohkem rõõmsamaks need lilled, mis on toodud täiesti tavalisel päev ja täiesti niisama. Tähtpäevadel toodud lilled on nagu mingi kohustus. Näiteks, et ma pean viima oma naisele lilli, sest on naistepäev. Niimoodi suurendad ka enda andmise ja vastuvõtmise võimet.

Kui anda, siis anna eriliselt. Paljud inimesed jooksevad viimasel minutil poodi, et osta kink või kingivad midagi sellist, mis nad ise tahaksid. Aga mõtle korra milline see inimene on ja kui see mõeldud, siis mõtle südamest, millist kinki see inimene sooviks. Parim kingitus pole, kallim, suurim ega ilusam. Parim kingitus on otse südamest. Kui pole inimest ammu näinud, siis kingi talle iseennast. Veetke päev koos. Otse südamest kingituse võimalused on piiritud.

Kui keegi vajab su abi ja sa tahad teda aidata siis anna talle kogu oma aeg. Lülita välja telekas ja muu segav. Katkesta oma tegevus ja pühendu ainult tema kuulamisele. Teinekord suurim asi mida me anda saame on oma aega 100%liselt ja lihtsalt kuulata. Nii annad sa inimesele märku, et sa hoolid temast nii palju, et võid kõik sinnapaike jätta ja pühendad oma aja ainult talle.

Hea on anda inimestele oma elutarkust. Ära räägi sellest millest sa midagi eriti ei tea. Kui sul on olnud elus kogemusi, millest sa oled palju õppinud ja targemaks saanud, siis jaga seda tarkust. Kui keegi on samas olukorras, kus olid sina, siis räägi, mis sina tegid. Ära õpeta ega sunni teda sama tegema. Lihtsalt jaga oma kogemust ja see mis ta edasi teeb on tema enda elu ja kogemus, millest hiljem õppida. Kui oled midagi lugenud või teinud ja näed teist hädas, siis ära ole kade ja anna oma õpitud teadmis ka teistele .

Andmise juurde kuulub ka lahti laskmine. Inimene peab õppima lahti laskma, et mitte jääda mineviku ega asjadesse kinni. Näiteks maailma kuulsad inimesed. Vaata kui palju neil asju on . Ometigi osad neist on sõltlased, depressioonis jne. Seega see kuis sul on palju asju, ei tähenda, et sa oled õnnelik. Asjade kuhjamisega õnnelikuks ei saa. Seega tee kasvõi kapi puhastust.  See on piltlik näide, et kui annad midagi vana ära, teed ruumi uuele. Ära ole mineviku kogemustes kinni. Õppi nendest. Lase kogemusel minna ja tee ruumi uutele kogemustele ja õpetundidele.

Teksti kirjutama inspireeris mind raamat “Eneseväärtustamise Maagia”  Lugege 🙂