Õpetlikud jutud vol 2

Tihti leian huvitavaid jutukesi, mis õpetavad elust nii mõndagi. Tänased jutud olen võtnud raamatust “Kuldsed Lood”. Lisan iga jutu lõppu ka selle, mis mõtteid need minus tekitavad. Igaüks võib neid vabalt mõista omamoodi. 🙂

Headuse killud

Perekond oli puhkepäeval rannas. Lapsed suplesid ja ehitasid liivast losse. Äkki ilmus kusagilt väike vanaeit. Eide hallid juuksed lehvisid tuules, tema riietus oli räpane ja närudes. Ta pomises omaette, korjas midagi liiva seest ja pani oma kotti. Vanemad kutsusid lapsed enda juurde ja käskisid räpasest vanaeidest eemale hoida. Kui vanaeit perest möödus, kummardus ta midagi maast võtma ja naeratas neile, kuid keegi ei vastanud talle.

Hulk aega hiljem sai perekond teada, et too väike vanaeit oli pühendanud oma elu rannaliivast klaasikildude korjamisele, et lapsed jalgu ei vigastaks.

Minu jaoks on see hea lugu, mis tõestab, et ei tasu inimesi hinnata nende välimuse või käitumise pärast. Kahjuks tehakse seda tänapäeval tihti ja nii ollakse sageli ülekohtused võrratute ja imeliste inimeste vastu.

Juba minu vanaema tegi nii…

Väike tüdruk vaata, kuidas ema õhtusöögiks kala praeb. Ema lõikas kõigepealt kala pea ja saba ning pani siis kala pannile. “Miks sa pea ja saba enne praadimist ära lõikad ?” küsis tüdrukuke. ” Ma olen alati nii teinud, juba ema – sinu vanaema – tegi nii,” vastas ema. Väike tüdruk ei jäänud vastusega rahule ning järgmise korral vanaemal külas  olles küsis vanaemalt, miks ta kala pea ja saba enne praadimist ära lõikab.

Vanaema mõtles ja vastas siis : ” Ma ei tea. Minu ema tegi ka alati samamoodi. ” Seepeale läks väike tüdruk sama küsimusega vanavanaema juurde. Vanavanaema vastas: ” Sest mu pann oli liiga väike ja terve kala ei mahtunud ära.”

See on selline hea humoorikas jutuke. Kas teil on olemas pere tradistjoone ? Aga nende algus võib olla väga tobe. Nagu selles jutus. Sul on olemas suur panna aga saa küpsetad kala ikka nii nagu vanaema, kellel oli väike panna. Inimesed võiks olla julgemad tegema oma asja, mitte traditsjoone jälgima. 

Kaks psühhiaatrit

Kaks psühhiaatrit elasid ühes majas. Igal õhtul saabusid nad töötlk koju ja tihti sattusid koos ühte lifti. Liftipoissi pani imestama üks asi, mis kordu ikka ja jälle. Psühhiaater, kes varem liftist väljus, pöördus alati ümber ja sülitas teisele psühhiaatrile näkku. Too naeratas, võttis rahulikult taskust taskurätiku ja pühkis oma näo, lipsu või palitu puhtaks. Mõnikord kuulis liftipoiss, kuidas ta seejuures rahulolevalt naerda kihistas. Lugu näis liftipoisile järjest kummalisem. Ükskord ei pidanud ta enam vastu. Jäänud koos teise psühhiaatriga lifti, küsis ta: ” Doktor, jumala pärast öelge, miks teie kolleeg pidevalt teiega nii käitub?” Teine psühhiaater vastas naeratades: ” Oh, ma ei tea seda. Miks see peaks mind häirima? See on tema probleem!”

Tõesti kui keegi kohtleb sind halvasti, siis ära kunagi mõtle, et sul on midagi viga ( kui sa just pole teatud isikule halba teinud ja ta tõesti hoiab vihast kinni), see kui keegi sind halvasti kohtleb on tema probleem. Sina ei pea sellepärast muretsema. Kunagi oli tüdrukutel selline kõvamutti lause : Ma ei meeldi sulle ? See on sinu probleem. Või midagi sarnast oli. Tegelikult nii ongi ju. Elumõtte pole kellelgi teisele peale enda meelejärgi olla. Kui sa kellelegi ei meeldi on see tema mure 🙂

Õpetlikud jutud vol 1

Tihti leian huvitavaid jutukesi, mis õpetavad elust nii mõndagi. Tänased jutud olen võtnud raamatust “Kuldsed Lood”. Lisan iga jutu lõppu ka selle, mis mõtteid need minus tekitavad. Igaüks võib neid vabalt mõista omamoodi. 🙂

Lugu kahest hundist

Üks vana indiaanlane õpetas lapselast: “Pane tähele, igas inimeses käib võitlus, mis sarnaneb kahe hundi võitlusega. Üks hunt sümboliseerib kurjust (kadedus, armukadedus, ihad, vale jne.), teine hunt sümboliseerib headust (rahu, armastus, lootus, truudus jne.).” Vanaisa sõnad avaldasid väikesele indiaanipoisile sügavat muljet, ta jäi mõttesse ja küsis siis: “Aga vanaisa, kumb hunt lõpuks võidab?” Vana indiaanlane naeratas: “Alati võidab see hunt, keda sa toidad.”

See kas sinus valitseb headus või kurjus on sinu enese teha. See hunt, keda toidad, kasvab ju suuremaks ja tugevamaks.

Olla ise

 

Kirjanik Kahlil Gibran juhtus kord jalutama hullumaja aias, kus kohtas üht noormeest, kes luges filosoofiaraamatut. Noormehe käitumine ja seisund tundusid igati normaalsed ning Kahlil istus mehe kõrvale ja küsis :”Mida sa siin teed?” Noormees vastas: ” See on väga lihtne. Minu isa, väljapaistev jurist, tahtis, et ma oleksin nagu tema. Minu onu, kellele kuulub suur kaubamaja, tahtis, et jälgiksin tema eeskuju. Minu õde seadis mulle alati eeskujuks oma meest. Minu vend üritas minust treenida sama head sportlast, kui ta ise oli. Sama juhtus ka koolis. Minu klaveriõpetaja ja inglise keele õpetaja ja teised – kõik nad olid veendunud, et nemad on eeskujud, keda ma peaksin jälgima. Mulle otsa vaadates ei näinud nad kunagi mind, vaid iseenda peegelpilti. Seepärast otsustasingi tulla hullumajja. Vähemalt siin saan ma olla mina ise.”

Ärge sundiga oma lähedasi tegema seda, mida nad ei soovi. Muidu on tõesti viimane koht, kus inimene ennast hästi tunneb hullumaja.

Maailma muutmine

Kui olin noor mees, panin tähele maailmakorralduse ebaõiglust. Ma tahtsind nii väga maailma paremaks muuta ja palusin: ” Jumal, aita mul maailma paremaks muuta!” Jumal vaikis. Möödusid aastad ja ma mõistsin, et mul pole enam jõudud maailma muuta. Ja ma palvetasind: ” Issand, aita mul muuta paremaks kasvõi mu kõige lähedasemad inimesed, mu perekond, abikaasa ja lapsed.” Jumal vaikis. Hiljuti, olles nüüd juba täiesti vana ja tundes surma lähenemist, pöördusin ma taas palvega Jumala poole: “Issand, mul ei õnnestunud paremaks muuta maailma ja isegi mitte oma lähedasi. Aita mul muuta kasvõi iseennast!” Siis kuulsin vastust. ” Hilja,”  ütles Jumal, ” enam sa ei jõua.”

Kui tahad maailma muuta siis alusta iseendast. Kui pöörad liigapalju tähelepnu teiste asjade muutmisele, siis enda jaoks võib lõpuks liiga hilja olla.

Kauplus

Keegi naine nägi kord unes, et kaupluse leti taga seisab Jumal. “Issand, oled see sina?” hüüdis naine rõõmuga. ” Aga mida sinu käest osta saab?” küsis naine. “Minult saab osta kõike,” kõlas vastus. ” Sel juhul anna mulle, palun, tervist, õnne, armastust, edu ja palju raha!” ütles naine. Jumal naeratas lahkelt, läks laoruumi ja tuli sealt viivu aja pärast tagasi väikese paberist karbiga. ” Ja see on kõik?” hüüdis imestunud ja pettunud naine. ” Jah, see on kõik,” vastas Jumal ja lisas: “Kas sa siis ei tea, et minu kaupluses müüakse vaid seemneid!”

Kui sa tahad kõiki neid häid asju enda ellu, siis pead ise vaeva nägema. Sulle antakse seemned ja sinu endaaasi on kas kasvatad neist viljakad viljapuud või ei hakka seeme üldse kasvama ja ehk kuivab hoopis noore taimena ära.