Ikka ju öeldakse, et mõnda asja ei soovi vaenlasele ka. Tegelikult ei tohiks üldse teisele halba soovida. Teed teisele ja ka endale elu keerulisemaks.
Seoses oma viimaste tegevustega tuli mulle pähe asi, mida ma mitte kellelegi ei sooviks. See oleks siis :Mitte keegi ei tohiks surra üksi. Minu arvates on nii kurb kui oled siit ilmast lahkumas ja sul pole mitte kedagi, kes tunneks huvi sinu enesetunde või üldse elu kohta.
Kahjuks on ikka nii, et inimesed krabavad enda ümber asju kokku. Unustavad ära mis on armastus. Inimesed ei kohtle üksteist armastusega. Ka minu elus on inimesi ja sugulasi, kellest olen palju hoolinud. Kõige lihtsamini võikski öelda, et need inimesed ei ole enam minu elus, sest materjaalsus sai neile minust tähtsamaks, ehk oli see tähtsam juba algusest peale ja ma märkasin seda alles hiljem. Minu arvates ei olegi vahet, et kas su kõrval on võõras või sõber. Peaasi, et lahkuksid teadmisega, et keegi hoolib.
Ma arvan, et see ongi üks kindel asi, mis peab igalühel olema. Keegi, kes sinust hoolib. Ma olen varem siin ikka kirjutanud sellest enda armastamisest ja hoolimisest. Samas ma tean, et on raske jääda täiesti ükskõikseks välismaailma suhtes, seda pole lihtne saavutada. Ehk on see pigem mingi inimese loomulik vajadus, et keegi neist hooliks.
Ma ausalt ei teagi, mis tunne see on kui sul pole mitte kedagi, kes hooliks. Aga see kõlab väba kurvalt. Ma loodan, et mul veab. Ise katsun ikka hoolida, kui näen, et keegi väga vajab lauset ” Sa oled mulle tähtis, sa oled keegi oluline. “
Tag Archives: mina
Mina Jämejalas
Üks olulisemaid põhjuseid miks pole ammu kirjutanud on see, et lihtsalt polnud arvutit. Täna kirjutan oma viimasest suuremast tegevusest. Nimelt käisin ma töötukassa kaudu proovitööl Jämejala haigla juures. Kui ma õigesti mäletan siis oli minu töökoha täpsem nimetus Õendus ja Hooldus abi. Läksin kõrvalt uksest sisse, seega ei lugenudki mis maja peal kirjas oli.
Mina siis proovisin seal hooldaja ametit. Ma arvan, et paljud teavad, et selle ameti juures on ka niiöelda rõve osa. See osa on siis seotud mässude ja pesemisega. Ma ei hakka detailidesse laskuma aga see kõik pole midagi hullu. Teil on kindad ja lapid ja pesuvaht. Ei ole nii, et palja käega ja veega. Seal osakonnas ei ole püsipatsiente. Seal on sellised, kes ajutiselt mingil põhjusel ei saa kodus ise hakkama. Voodihaigeid on vähe. Veel kuulus minu ülesannete hulka toidu jagamine ja vajadusel söötmine, voodite tegemine, voodipesu vahetus, nende abistamine kui neil vaja ja kuna seal olles võib neil päris üksik tunne olla, siis pakume ka seltsi.
Personal on väga meeldiv ja abivalmis. Väga kiiresti võeti mind omaks.
Kurb on see, et mulle väga sobis see töö ja saaksin ka tööd sinna. Kurb ongi see, et ma ei saa sinna vist tööle minna. Lapsega alles alustasime lasteaias käimise harjutamist. Teine probleem on bussi liiklus kuna mul ju lube pole. Esimene buss Suure-Jaanist jõuab sinna alles 7.25 aga tööpäev algab kell 7 hommikul. Ehk siis töö sobib aga kohalkäimine ei mängi hästi välja.
Igatahes ma olen väga üllatunud, et ma seal olles nii positiivne olin ja niiöelda nina ei krimpsutanud. Kuna oma sõbranna kaudu teadsin sedasorti töö kohta natuke, siis ausalt mul olid alguses kahtlevad mõtted. Nüüd kui tean, et mulle töö sobib on nii kahju kui ma minna ei saa, sest otsin ju tööd juba tükkaega.
EDIT (26.03.2015) : By the way ma töötan seal juba pea pool aastat seega mõtetu hala 😀 ja endiselt mulle meeldib seal ja tuleviku sihid on ka selgemad 😉
Minu põhimõtted ja juhised elamiseks
Idee tuli vist siis, kui lugesin Elumuutjad.ee st sarnast postitust. See on siis nimekiri sellest, mis on minu elu põhimõtted ja juhised/reeglid millest elus lähtun.
1. Kõigerohkem usalda oma sisetunnet. Mind see siiani pole alt vedanud.
2. Kunagi ei võta süüd 100% enda peale, sest igal asjal on kaks poolt ja alati on mõlemal poolel osa süüst.
3. Vastutan ainult oma tegude eest, sest mina olen see, kes valib oma tee.
4. Proovin alati ennekõike näha teise inimese tegude põhjust, sest see aitab teda paremini mõista ja mitte viha pidada.
5. Peamine on iseendale meeldida ja teiste sõnad ja kommentaarid tuleb kõrvust mööda lasta.
6. Igapäev tuleb leida vähemalt tunnike iseendale.
7. Ei hoia oma elus inimesi, kes kiirgavad negatiivsust minu suhtes ja panevad mind halvasti tundma. Need keda taha oma ellu kohtlen armastusega ja hindan neid piisavalt.
8. Head mõtted toovad ellu häid asju ja sündmusi. Katsun alati näha asju positiivselt.
9. Emotsioonid tuleb väljaelada. Enda sisse kogudes oled sa nagu vangis. Välja tuleb elada nii, et keegi ei saaks haiget. Näiteks ära karju inimese peale vaid peksa patja, karju metsas nii kõvasti kui saad. Siinkohal mõtlen ka seda, et kui tahad naerda siis naera.
10. Oma hirmudele tuleb vastu astuda. Muidu ei saa toimuda ka eneseareng, sest su hirmud hoiavad sind tagasi.
11. Kindlasti tuleks igalühel leida tegevus mis maandab pingeid, teeb rõõmsaks ja on väljendusrikas.
Peamine on kõike teha armastusega ja kohelda teisi armastusega. Seda elus vaja ongi. Rohkem armastust ja vähem vihkamist. Mulle nii meeldib armastus 🙂
Soovitan ka teistel inimestel selline nimekiri teha. Pane näiteks külmkapi külge või miksmitte ära raamida ja seinale panna 🙂
Väike eneseanalüüs seoses hinnangutega
Lugesin seda artiklit ja tekkisid mõtted minu oma käitumise kohta. Nii teiste kui ka enda suhtes.
Ma ole alati see, kes oma lähedasi korrale kutsub, et olgem ikka viisakad, nii pole ilus, rahune maha jne. Seda artiklit lugedes aga mõistsin, et ainult minul üksi on nende käitumisega probleem. Nad ise tunnevad ennast ju õnneliku ja vabana. Mina olen see kelle arvates on tobe kui täiskasvanud mehed lollitavad nagu lapsed. Mina olen see, kes arvab, et tuleks ennast vaos hoida muidu juhtub midagi halba. Nemad lihtalt on õnnelikud sellisena nagu nad on. See on hea näide, et hinnangud on tõesti sinu enda probleem, mitte nende keda hindad.
Enda suhtes on mul komme ennast hinnata tagantjärgi. Ma ütlen midagi välja ja siis hiljem analüüsin tükkaega, et ega teine valesti aru ei saanud, ega ta midagi pahasti ei arva. Kui nüüd reaalselt mõelda, siis selline tagantjärgi põdemine on ju ajaraiskamine. See oli ja on nüüd läinud. Seda ei saa enam muuta. Unusta see ja naudi tänast päeva.
Vahest kui kuulen, et keegi kirub kedagi taga, kedagi kes kunagi tegi talle halba aga hetkel pole midagi teinud, siis ma ei mõista seda halvustamist täiesti tühja koha pealt. Olen lähtunud sellest, et teisi halvustatakse asjades, mida inimene tegelikult ise teeb. Nüüd olen hakanud ka teist vaatenurka nägema. Sellel inimesel ei ole ehk oskust valust lahti lasta ja selline kirumine on ehk tema viis viha välja laskmiseks. Kindlasti on ka paremaid viise selleks aga mina ei saa talle neid peale suruda. Igaüks peab ise oma isikliku arengu läbi tegema. Mina saan ainult eeskuju anda.
See on tegelikult naljakas kuidas ma tähele ei pane, et ma sisimas hinnanguid jagan. Kui valjusti välja ei ütle, siis jätadki endale mulje, et oled väga salliv ja tore, armastav inimene ja võtad kõiki nii nagu nad on. Aga vaata oma mõtteid. Need näitavad palju rohkemat välja su sisemiste tormide kohta. Mina soovitan näha rohkem inimeste tegude ja sõnade põhjust. Teinekord põhjust teades sa mõistad teise tegusid rohkem ja ei hakka neid hindama.
Mullirahvas
Kunagi üks teine blogia kirjutas, et saab ideid igasugustest foorumitest. Eks ma siis ise ka vahest lugesin neid foorumeid aga ei leidnud ma sealt midagi, mis sobiks minu blogisse. Pika jälgimise tulemusena aga selgus, et on ikka küll midagi. Nimelt ma märkasin, et inimesed elavad vist mingis mullis.
Vahest keegi kirjutab seal mõne loo, et näe mul oli armuke ja nüüd jätsin ta maha aga see hakkas mind ahistama. Sellepeale lendavad kurjad mulli inimesed kohale : ” Ära valeta, selliseid inimesi pole olemas, liba teema “. See oli veel lahja näide aga tõesti, sellised inimesed on olemas.
Teinekord keegi kirjutab selles, et omaenda sugulased keeravad käkki või sugulussidemetest öeldakse lahti raha nimelt jne. Jälle keegi ei usus, et selline asi on võimalik ja arvatakse, et teema algataja valetab.
Kahjuks on igasuguseid inimesi olemas. On olemas vanemaid, kes oma lastest lahti ütlevad, kuna tõde on valus kuulata, on olemas sugulasi, kes ohverdavad su raha nimel, on olemas naisi ja ka mehi, kes ei suuda leppida sellega, et neid vajati kõigest korraks ja üheks asjaks.
Samuti ei usuta, et on olemas inimesi, kes hakkavad taiste elude kallal hüppama, sest nende ego sai haavata. Ei usuta, et keegi lihtsalt tuleb ja teeb halba, sest tal hakkab siis parem.
Ei teagi milles asi on, et inimesed kuidagi nii mullis elavad. Ma ei ütleks, et nad eluvõõrad on aga ehk on nad koguaeg turvalises teadmatuses elanud. Mind lihtsalt hämmastas kui palju on inimesi, kes elavad oma väikse mulli sees ja kui keegi tuleb neile rääkima kurjusest ja pahatahtlikusest meie ümber, siis nad lihtsalt ei taha seda uskuda.
Ma arvan, et kui ma räägiksin mõnest inimesest, kellega ma olen kokku puutunud, siis ei usuks mind ka kõige elukogenumad inimesed. Mina ei näe mõtet üldse foorumites sõna võtta. Milleks sa hoiad halades mingist halvast kogemusest kinni ja lased seda veel teistel kritiseerida.
Lase sellel minna ja liigu edasi. Muidu lõhud veel kellegi heleroosa mulli oma jutuga ära 🙂
On aeg jagada kogemusi, teooria on üks asi aga praktika on midagi hoopis huvitavamat :)
Nonii. Eks ma olen siin vahest praktiseerinud ka. Pean muidugi mainima, et päris meditatsioonini ma jõudnud pole. Mõtlesin, et jagan ka siin oma kogemusi.
Kõige uudsem asi minu jaoks vist oli kaugseantss ühes facebooki grupis. Kui õigesti mäletan siis see oli Wäeakan avanemine. Tookord oli tegemist andestamisega, et saaksid edasi liikuda ja mineviku seljataha jätta. Kokku kestis see 21 minutit ja koosnes kolmeast osast. Esimene osa seisnes teistele andestamises. Lihtsalt mõttes andestasid inimestele, kes on sulle teinud midagi, mida sa ei suuda endiselt unustada. Teine osa oli ise andestuse palumine ja viimane oli kõigi õnnistamine. Õnnistasid ja tänasid mõttes kõiki teisi osalejaid, kõiki inimesi siin maal ja neid kes avaneva akna läheduses on. Tegelikult pidi taustaks käima ka spetsiaalne muusika aga mul seda polnud. Igatahes siis minu kogemus oli üpris positiivne. Tunnistan ausalt, et tundsin kätes mingid surinat ja kuidagi hea oli olla. Tegelikult oleksin ma pidanud ka seantsi lõpus energiasse niiöelda kümblema jääma aga antud hetkel ma pidin peale seantsi lõppu muude asjadega tegelema. Ideaalis on nii, et jääd energiasse kümblema ja uinud. Siis hommikul tänad kõiki. No ma tänasin ka. Ausalt ma alguses ei saanud aru, et midagi see minu elus oleks muutnud aga pikapeale olen hakanud märkama, et ma tõesti ei hoia enam asjadest kinni ja ka inimestest, kellele siis andestasin. Kõige raskematest asjadest muidugi nii kerge lahti lasta pole. Igatahes kui kellelgi huvi, siis varsti on uus seants.
Kristallidest niipalju, et teate osad neist ikka tõesti on nii märgatavalt toiminud. Teise osaga on nii, et lihtsalt pole hetkel neid kasutanud. Näiteks kui mul ikka jaspis on padja all, siis ma tõesti mäletan oma unenägusid nii detailselt ja siiamaani võin öelda, mida kaks nädalat tagasi unes nägin, ilma et oleksin kuskile kirja pannud. Ja kui jaspist mul padja alla pole, siis ma ei mäleta midagi. Musta turmaliiniga on see, et ta muudab negatiivse energia positiivseks. Vahest kui on raske päev olnud, siis võtan selle ööseks endale pihku ja teate reaalselt on hommikul nii hea ja muretu olla. Oma enda isikliku kiviga on ka nii, et vahest kui see on mul puhastuses või energiat kogumas, siis alati tekivad mul probleemid. Kui see on kaelas siis on alati kõik suhteliselt stabiilne ja pea on selge.
Korra proovisin ka olemasolevate kividega kristall teraapiat teha. Ehk oli asi selles, et mul pole lihtsalt kõiki tšakra kivisid või selles, et ehk peab ikka korduvalt tegema, et mingi märgatav mõju oleks.
Alles lugesin ühe mediteerija kogemustest, et tema mediteeris poolteist aastat kuni lõpuks märkas suuri muutusi oma elus.
Ja see , et asi on mõttes kinni on ka õige. Mul on alati olnud probleem sellega, et ma kardan võõrastega suhtlemist ja olen nii suures sisemises paanikas kui olen sunnitud võõrasse olukorda, võõraste inimeste hulka minema. Kui esimest korda läksin praktikale, siis hommik otsa korrutasin endale, et kui hea ja tubli ma olen. Ma olen tubli, sõbralik, hea inimene jne. Niiöelda laadisin ennast nii positiivselt üles, et kui kohale jõudsin, siis ma üldse ei põdenud võõraste arvamuse pärast vaid suutsin olla mina ise.
Mediteerimisest kirjutan kunagi siis kui ma olen selles valdkonnas piisavalt areneda, et kogu kogemust kirjeldada.
Need on siis minu osad kogemused. Ja seda ma ütlen, et usaldage oma intuitsiooni. Mind pole see kunagi alt vedanud.
Lahedaid kingi ideesid.
Mõtlesin kirjutada lahedatest kingi ideedest. Mulle meeldib teha niiöelda huvitavaid kinke. Mitte lihtsalt, et lähen ostan poest mingi küünla või kujukese. Tavaliselt on mul kaks varianti huvitavate kinkide jaoks. Üks on internet ja teine on siis ise tegemine.
Üks hea idee oli kunagi omaraamatust tellitud pildi kollaas. See oli siis kõvema aluse peal, mille täpset nimetust ma ei mäleta. Valisin välja huvitavad pildid ja lisasin juurde ka teksti. Suurus oli selline 50 korda 40 äkki. Ühesõnaga päris suur oli teine. See on näiteks hea kink mida kinkida aastapäevaks või muu tähtpäeva puhul, et paned sellega seonduvad pildid sinna jne.
Kunagi ma kudusin ise lõngast loomakese. Kuna ma ise suur kudumise prof pole, siis tegin ussi. Ülimalt lihtne aga omapärane. Seekord oli tegu inimesega, kellele meeldivad ussid.
Käsitööga ka jätkan. Kunagi nägin netis sellist asja, et oli tikitud tekst ja kaunistused ning see oli siis raami sisse pandud. Nii tegin ka mina. Väga uhke minu arvates. Tähti ja väikseid lillekesi või südameid juurde pole üldse raske tikkida. Näiteks teed ristpistes. Saad valida mõne isikliku teksti ja väga hea üllatus tuleb sellest. Inimesi üllatab millegipärast väga, et keegi on nende jaoks käsitööd teinud.
Kui inimene elab teises kohas , siis saad sa saata talle postkaardi. Seda saab ka saata näiteks tema vanemate koju. Oma koju saates ei ole ehk nii üllatav. Internetis saab erinevates kohtades disainida oma postkaardi ja lisada juurde oma teksti. See saadetakse nagu tavaline kiri postkasti.
Kunagi olen ma nõel viltimisega näiteks teinud väikseid loomakesi. Kunagi tegin näiteks auto margi logo. Sellise mida saab riputada tahavaate peegli külge.
Samuti on väga hea idee kinkida neid samu kristalle ja poolvääriskivisid. Siis tuleb mõelda ka seda, et kas see inimene viitsiks neid puhastada, laadida jne. Ausalt öeldes pole ju mõtet kinkida kivi inimesele, kes selle kuskile kapi nurka viskab.
Üks kingi idee, mida ma pole teinud veel , aga on hea, on foto raamat. See sobib vist ka aastapäevade tähistamiseks või tähtpäevadeks.
Samuti on mul teostamata ise kujundatud kalendri idee. Seal saab näiteks kuupäevadele panna inimese pildi, kellel siis sünna on.
Samuti kõlab väga vahvalt kraveerimine.
Kui oled ehte tegija, siis miks mitte teha kingiks ehe. Arvestades seda, et minul polnud eelnevalt mingit kogemust, siis minul tulid korralikud ehted väga hästi välja. Väga lahe ja isikupärane kingitus oleks.
Põhimõtteliselt on minu arvates kõik lahe, mida saab ise teha, omamoodi teha, huvitavat teha.
Tegelikult mul on midagi väga lahedat ka hetkel plaanis aga kuna see inimene võib seda siit lugeda, siis lisan selle kunagi hiljem 😛
Minu soovitus on see, et kui tahad midagi huvitavat kinkida, siis sirvi neid ” tee ise” stiilis blogisid.
Aga alati võib üllatada ka näiteks koogiga, shampusega ja süüdatud küünaldega 😉
Kõik ei peagi kõigest arusaama. :)
Mõtlesin vahelduseks natuke mõtiskleda erinevatel teemadel. Eks ikka sellised teemad, mis mulle pähe on karanud nüüd viimasel ajal. On palju asju millest ma lihtsalt aru ei saa.
Hakkasin üldse mõtlema, et kui palju inimesed tegelikult väärtustavad niipalju materiaalset pahna, milleta saaks tegelikult vabalt hakkama. Kunagi sattusin neti poes näiteks markide peale. Mina ei saa aru, miks on vaja kulutada raha asja peale, mis sul kuskil albumis seisab lihtsalt ja paarkorda aastas saad siis sugulastele eputada, et sul on kallis mark. Või inimesed, kes ostavad kalli alkoholi selleks, et siis on hea vaadata seda avamata pudelit seal kapi peal. Aga ma ei peagi sellest arusaama. Kui see kogumine kellelegi nii tähtis on, siis muidugi tehku 🙂 . Kindlasti keegi ei mõista, miks ma neid kivisid ja kristalle ostan 😀 . Aga olgem ausad, need ei maksa nii palju.
Ma olen jõudnud elus veendumuseni, et elus on vaja niipalju kokku kraapida kui sul eluks vaja on. Pole vaja kokku ajada asju, mida sa reaalselt ei vaja. Ei tuleks osta asju lihtsalt sellepärast, et kõigil ju on. Tuleb osta see kordutehnika mida vaja on. Milleks sulle näiteks röster kui sa ei söö röstsaia. Selleks, et kui keegi külla tuleb, siis on hea pakkuda ” kas sa röstsaia ei taha ? “.
Siis muidugi jääb vahest ka teiste käitumine silma. See lihtsalt on nii, et kui ikka keegi midagi avalikult välja riputab, siis paratamatult inimesed seda näevad ja tekitavad oma arvamusi. Tunnistan, et eks ” noorus aastatel” olen isegi seda sorti imelike tegusi teinud. Aga just nimelt siis. Nüüd imestan vahest et ka täiskasvanud inimesed teevad nii. Ma räägin sellest, et kui keegi jätab kellegi maha, siis hakatakse oma exi niiöelda armukadedaks tegema. Sa jätsid ta maha aga sa tahad endiselt , et su eks sind ihaldaks ja ainult sind tahaks. Et tal see valus torge ikka rinnust läbi lööks, kui sind uuega näeb. Pubekaeas on see lihtsalt pubekalik käitumine aga täiskasvanuna on see rohkem ülbus, isekus ja muidugi egoistlik. Samas võib vahest taolises käitumises leida ka väikest kahetsust ja see on siis mingi väga naljakas viis kedagi tagasi võita 😀
Ma ei saa aru, kuidas on tänapäeval saanud elementaarsest viisakusest viis kuidas teisi närvi ajada. ” Ma olen nimelt temaga viisakas, see ajab teda täiega närvi”. Aga teate ma olen näinud et ajab jah. Kui inimene ütleb teisele viisakalt ” teie”, siis nähvatakse talle, et ta on rumal ja hälbega, sest teda on ju ainult üks, mitte kaks. Viisakusest on siis tõesti saanud rumaluse märk ? Kahjuks on sellega küll nii, et inimesi tõesti ajab närvi kui sa nendega viisakas oled , hetkel kui nemad sinuga ülimalt ebaviisakad on. Minu arvates igal inimesel peaks olema ikka elementaarne viisakus olemas. Ehk ongi viisakuse juures nii ärritav asi see, et kui teine on sinuga viisakas, siis see tuletab sulle meelde, et sina oled hetkel hoopis vastik, mitte meeldiv. Ebaviisakus on vastik. Oma veendumusi ja muidu mõtteid saab ka ilma vastikuks muutumata selgeks teha.
Vahest näen kuidas inimesed teevad vahest päris suuri väljaütlemisi. Kui aga teised siis temalt selgitust paluvad, ei oska inimene muud öelda kui ” Mind ei huvita mida teie arvata, see on nii, see on minu arvamus”. Inimene peab alati olema võimeline oma argumente ka lahti seletama. Muidu on see niisama lahmimine teemal, mis on inimesele tegelikult täiesti tundmatu. Inimesed peaksid jääma oma jutus selle juurde, mida nad teavad ja tunnevad. Muidu teete ainult ennast rumalaks ja see omakorda muudab teid kurvaks ja see jälle vihaseks. Keegi ei võida sellises olukorras. Aga miks inimesed ehivad ennast koguaeg võõraste sulgedega ?
Ausalt ma kunagi mõistsin inimesi väga kiiresti hukka ja hindasin neid ilma nende lugu teadmata. Nüüd olen juba suuteline nägema inimeste tegude tegelike põhjusi. Vahest on kahju, et ei saa neid aidata, sest nad lihtsalt ei kuulaks mind. Kui kunagi tekkis minus palju viha ja kätemaksu iha, siis nüüd asendub see aina enam kaastundega ja mõistmisega. See on hea, sest selle poole ma ju pürgingi. Ma ütlen ausalt, et selline teguviis on mu elu palju kergemaks ja muretumaks teinud. Olen nagu vabam . Igaüks valib oma tee siin maailmas ja mina ei peagi sellest arusaama ega seda heakskiitma. Ainuke heakskiit mida inimene vajab on tema enda oma. Päikest 😉
Kristallidest ! vol 2
Leidsin endale jälle uued kristallid. Leidsin, et neid kivisi on mul praguses elu väga vaja. Soetan endale ka esimese kristalli, mis mind meditatsioonis aitaks. Jällegi kristalli nimele peale klikates leiate Valgusesaare e-poest nende täpsema kirjelduse ja saate ka ise neid endale sealt soetada. 🙂
Jaspis – Pakub kaitset, kogudes endasse negatiivset energiat, Viib füüsilise, emotsionaalse- ja mentaalkeha eeterkehaga vastavusse. Annab julgust ausaks jääda. Aitab ideedel realiseeruda. Aitab lahendada ülekohtuseid olukordi. Toob probleemid päevavalgele ennem, kui need jõuavad suureks minna. Aitab unenägusid meelde jäta ja on abiks pendeldamisel. Stimuleerib juurtšakrat, puhatab aurat ja suunab negatiivse tagasi selle allikasse.
Karneool – Seda kivi kanti kunagi viha,kadeduse ja armukadeduse leevendamiseks. See suudab puhastada ka teisi kive. Suurepärane elujõu taastaja. Aitab teha postiivseid valikuid , kuna on elujaatav. Meditatsioonis aitab vabaneda segavatest mõtetest. Külluse kivi
Päikesekivi – Äärmiselt positiivne kivi. Kaitseb destruktiivsete jõudude vastu, sisendab elurõõmu ning tugevdab intuitsiooni. Aitab teie kõrgemal minal nähtavaks saada ja kiirgama hakata. Aitab aurase või tšakratesse haakunud energiat võtvad “konksud” eemaldada ja saadab need tagasi sinna, kust need tulid. Aitab inimesi, kellel on probleeme “Ei” ütlemisega ja neid kes toovad pidevalt ohvreid. Pöörab ümber ebaõnnestumise ja aitab tuua ellu positiivsust.
Tsitiriin – Võimas puhastaja ja äärmiselt tõhus tervendamisel. See kivi ei vaja puhastamist. Muundab ja maandab negatiivse energia. See kivi aitab küllust ligitõmmata. Pane see oma maja külluse nurka. Pöörab enesehävitusliku käitumise vastupidiseks ja aitab kriitikat muuta konstruktiivseks ehk vastavalt sellele tegutseda. Aitab tagada sisemist rahu. Soovitatav kanda nahaga kontaktis.
Kaltsedon, sinine – Võimas puhastaja. On rahu ja tasakaalu kivi. Lauhutab viha , vaenulikkuse – ja ärrituseenergiat. Vabaneb kõigest soovimatust sinu elus. Saab kasutada ka mustamaagia, psüühiliste rünnakute ja negatiivse maagia tagasi tõrjumiseks. Tugevadab immuunsus süsteemi. Parandab mälu. Kõritšakra kivi.
Obsidiaan , must – Selle toime on äärmiselt kiire ja võimas. Obsidiaan aitab mõista haiguste põhjusi. Aitab ravida eelmistest eludest praegusesse ellu edasi kandunud emotsioone ja traumasid. Tugeva kaitsekivina moodustab obsidiaan negatiivsuse vastu kilbi, blokeerib psüühilisi rünnakuid ning negatiivseid vaimseid mõjusid. Must obsidiaan sunnib teid silmitsi seisma oma tõelise olemusega.
Siit lehelt leiate head infot kristallide kohta, kuidas puhastada, laadida, programmeeida ja üldisemalt. Soovitan lugeda ka raamatut ” Kristallitarkus” C. Bowman
Linnapäev ja miks ma tegelikult kehalise tunnis poomil ei püsinud :P
Natuke lobajuttu ka vahepeal. Mulle väiksena alati meeldisid linnapäevad. Kord nädalas mindi linna perega ja siis käidi poodides jne. Minul oli eile üle pikaaja jälle üks linnapäev, kus oli vaja paar asja korda ajada. Sellepärast tahakski maal elada, et siis on mul jälle need linnapäevad 🙂
Ühesõnaga esmalt käisin töötukassas ja kiitsin oma praktikat ja kui lahe see on. Uuriti ka õppimise kohta aga ma ei ole kindel, kas mul on võimalik minna. Millegi eest tuleb elada ka ja ma ei taha kogu majandusliku elu oma mehe õlule panna. Aga nh nemad seal töötukassas on üsna järjekindlad, et pean minema.
Siis läksin sinna tervisekeskusesse kesklinnas. Mul on lampjalad. Viimati kui käisin siis öeldi, et mul on oma vanuse kohta ikka jubedas seisus need jalad. Tegelikult peaksin iga natukese aja tagant käima aga käisin nüüd siis jälle. Mõtlesin, et olen eriti kaval kui lähen 10 minutit varem kohale. Tuleb välja, et tõsiselt targad läksid juba kell 9 kohale. Ühesõnaga oli juba pikk järjekord ja vastuvõtt algas alles kell 10. Tegemist oli siis elavas järjekorras vastuvõtuga. Soovitus oleks see, et kui keegi peaks kunagi minema siis laadige ennem telefon täis või võtke raamat kaasa, et igavust peletada.
Mina sain sisse kell 11.39. Ja mida huvitavat ma siis kuulsin. Minu tuttavad on ehk tähele pannud, et ma seisan sageli nii, et üks jalg on sirgu ja teine põlvest kõver. Sellel on omamoodi huvitav põhjus ka. Nimelt on mul üks jalg tunduvalt pikem kui teine. Kui mul neid taldu all pole, siis on mu vaagan luu ja selgroog kõik viltu. Sellega seoses ei ole mul ka head tasakalu ega modellilikku kehahoiakut. Oleks ma seda juba kooli ajal teadnud, siis oleks ehk jäänud see sunni viisiline poomi peal kõõlumine ära. Jah kallis rahvas ma polnud kehalises kasvatuses möku ainult oma kehakaalu pärast vaid ka lühema jala pärast. Nüüd saan igatahes järgmine kuu mingid spets tallad käte. Seda lühemat jalga tõestab ta mul 2 cm kõrgemale. Eks siis ole näha, kas need seljavalud ka kaovad.
Vahepeal ma käisin muidugi vetsus ka. Seal oli mul meeldiv jutuajamine ühe vanme naisterahvaga. Arutasime, et kus on Viljandis normaalne vetsus käia. Parimateks ongi see ponikliinik ja raamatukogu. Maksimarket on ka ok. Bussijaama oma ei kannata kriitikatki. Mulle meeldivad sellised juhuslikud vestlused juhuslike inimestega.
Näiteks oli mul Suure-Jaani bussijaamas tore vestlus ühe vanaemaga, kes oli kaugelt tulnud lapselapse kevadkontserdile mitme bussiga. Küsimust tekitas see, et võrreldes teiste bussikatega on Suure-Jaani oma ikka jube jahe. Õues on palju soojem .
Täiskasvanud inimese linnapäev on ikka palju ägedam kui lapsena.
Päikest sõbrad 😉
Mis toimub Evvu peas ? 