Olgem lapsed ehk leidke üles oma sisemine laps igas päevas !

Mäletate seda aega kui te olite lapsed ? Kui ühiskonna reeglid teie jaoks ei mänginud nii suurt tähtsust. Teil tuli pähe mõtte ja te tegite seda. Te ei hakkanud analüüsima, et mida küll keegi arvab, mis tagajärjed on või on sellel mõttel üldse erilist pointi.

Vaadake ennast nüüd. Paljud meist jätavad niipalju tegemata, sest nad arvavad, et nad pole enam lapsed ja peavad ennast ülevalpidama nagu täiskassvanud. Sa ei peagi olema laps, et  olla vaba. Tähtis on osata mõelda nagu laps ja leida endas see “sisemine laps”. Mul on hea näide kohe tuua. Käisin sõbrannaga Suure-Jaanis. Oli palav, väga palav. Sõbrannal tekkis idee ujuma minna ja tal ujumisriideid polnud seega ta läks riietega. Ta ei mõelnud ka, mida keegi kobiseda võiks. Mina passisin veel tükkaega kuni lõpuks tema soovitustel ka vette hüppasin riietega. Lühidalt öeldes, ka mina tahtsin ujuda aga ma ise poleks kunagi seda seal ja sellel sama ajal riietega teinud. Mina esimene mõtte oli, et siin on ju teised inimesed ka. Ausalt oli.

Mu sõbranna on väga intspireeriv inimene. Minu silmis on ta nii palju ägedaid asju teinud elus, sest ta tõesti tegutseb oma ideede järgi .Tal tuleb mõte, et tahaks midagi teha ja ta teeb seda. Temaga koos on mul olnud need kõige vahvamad seiklused.

Kindlasti leidub inimesi, kes tooks mu jutule nüüd võrdluse, et ” kui sul tekib tunne,  et sa tahad poest saia varastada, siis ära mõtle tagajärgedele ega ühiskonna arvamusele vaid tee seda”. Selle kohta ütleks ma tähenärimine ja asja hoopis teise valgusesse pööramine.

Minu mõte on see, et mõelge, kui palju hirm teie elu mõjutab. Nii palju häid ideid jääb vahest teostamatta, sest teil on hirm. Ma tean seda. Ma arvan, et ma oleksin oma elus palju rohkem kogenud ja saavutanud juba, kui ma poleks enamus ajast hirmul olnud. Nüüd mulle aitab sellest hirmust. Teate kui hea tunne see oli kui ma esimest korda tegin midagi ilma analüüsimatta ja põdemata. Proovige seda. See on nii sõltuvust tekitav. Te tunnete ennast palju paremini ja  te tunnete ennast elusana, mitte nagu ühiskonna robot.

Selleks kõigeks tulebki õppida elama nagu laps. Minge tagasi oma lapsepõlve. Ma luban, et teie parimad seiklused juhtuvad siis, kui te tegutsete, mitte ei jää mõtlema. Unistada võib igaüks aga ainult vähesed oskavad oma unistusi mööda tippu jõuda, neid täites muidugi. Isegi siis kui te tunnete, et teil pole piisavalt palju enesekindlust, julgust jne, isegi siis kuulake oma sisemisis soove ja täitke neid otsekohe.

Võite alustada ka kasvõi kõige pisemast ja lihtsamast soovist või ideest. Kui teil pole veel seda enesekindlust, siis see esimene kord, kui käitute oma normide järgi, mitte ühiskonna omade, on see, mis avab teile tee selle enesekindluse juurde. See lause on täiesti õige, et hirmule tuleb silma vaadata. Ma ütlen ausalt, et kui te oma hirmule silma vaadata, siis hekeks on tõesti hirmus ja süda tahab seimsa jääda aga see on kõigest hetk, mis kestab kõige rohkem sekundi.

See on viimasel ajal minu jaoks üks tähtsamaid õppetunde. Ole laps. Tänapäeval on lapsepõlv nii lühike, et tuleb suuta jääda lapseks ka kõigi nende ühiskonna probleemide ja kohustuste kõrval. Siis tunnete ennast elusana. Kui teil on sisimas minigi soov või miski nagu torgib hinge, siis teadke, et see on seal põhjusega. See torgib teid, sest tahab välja pääseda ja ennem see teid rahule ei jätta, kui te seda teete.

Nii et  olgem lapsed 🙂

Mina ja mu armastatud riided, ei loobuda ma teist suuda.

Ma olen ikka vist üks ahne inimene. Mul on hunnik riideid, et ei mahu ära kappi. Aga ometigi ei suuda ma mitte midagi ära ka visata ega ära anda ega maha müüa.

Tegin endaarvates täna inventuuri. Tulemus see, et müüki läks 2 mu lemmik seelikut. Mul oli alati lootus, et kunagi lähevad need mulle selga aga ei . Vaatasin tõele näkku, et ükskõik kui palju ma ka alla ei võtaks, siis oma puusi, mis läksid seoses lapse saamisega laiemaks, ma väiksemaks ei saa. Raske südamega panin need siis võileiva hinnaga müüki. Mulle meeldivad sellised vahvad ja erilised välja nägemisega riietus esemed ja nh need oli ühed väga erilised seelikud.

Kunagi suutsin isegi ära visata kulunud riided. Kui mõni riide ese on ikka nii lemmik, siis on raske tunnistada, et augud on ju sees ja asi on kulunud. Ikka on lootus, et äkki kod käimiseks kõlbab veel. Teate teatud seisundis asi ei kõlba enam kodus kandmiseks ka. Riide eesmärk on ikka soojahoida ja keha ikka tearud määral katta. Aukudega ese seda ei tee.

Nii ja siit tuleb see ahnuse teine pool. Mul on hunnik keleite, pluuse ja pükse. Ometigi käin ja lappan neti poodide lehti ja kaltsukaid kui vabaraha üle jääb. Kohe kui mul on raha, mida otseselt millekski vaja pole, tunnen, et pean endale midagi ostma. Mul on palju asju, mis sobivad siis kanda kui lähed välja sõprade või mehega. Neid ei saa igapäev kanda, sest seal on ilusad detailid, mida mu laps nagunii tahaks maha kiskuda. Ja siis ma ostan endale neid ilusaid riideid ja ehteid, et neid paarkorda kuus kanda ja nii see kapp täis saabki.

Ei mul ikka praktilisi asju ka aga mul on alati olnud kindel joon. Teatud riideid kannan ainult välja minnes ja teatud riided on ainult kodu riided.

See inventuur oli küll aja raiskamine.

By the way: mul on isegi raseda riided alles. Lihtsalt seisavad aga ära ka ei müü 😛

Kristallidest !

Kristallid on elusad. Nad kasvavad meist aeglasemalt aga igal kristallil on elu sees ja omavad vaimset energiat. Enamjaolt enamus kristallide omadused ühtivad. Aga nad pole sama mõjuga. Igal kristallil on mingi omadus, mis on tugevam kui teised. Niiöelda puhtamad omadused. Alati on võimalik ka teises kristallis äratada seda omadust, mis on nõrgem. Igal kristallil on oma elementaalvaim . Kristallid armastavad inimesi ja inimene peaks oma kristalle armastusega kohtlema ja nendega ka rääkima, et nad teda paremini teeniks. Kristall kasutatakse teraapiates, ravimiseks, mediteerimises, amulettideks jne.

See oli väike lühikokkuvõte jutust, mida ma nende kohta lugesin. Selle juttu leiab siit ja ütlen kohe ära, et neid saab hetkel osta siit. Mine kindlasti ostma , sest selle nädala lõpuni saab ilma posti kuluta kätte.

Mina valisin oma kristallid selle järgi, mis sobivad minu tähtkujuga. Kaljukits on Maa märk ja näiteks Neitsi on ka Maa märk ja Neitsile sobivad samad kristallid.

Eks ma siis kirjutan, et mis kristallid mina endale sain sealt:

Hematiit – lühidalt on see sõdurite kaitsja, harmoniseerib vaimu, keha ja hinge ja kaitseb spirituaalsetel rännakutel. Seda on hea mõnele sõjardile kinkida 😉

Labradoriit – see aitab jagusaada mineviku pettumustest ja ebakindlusest. Eks ma olen kah ju vahest ebakindel. Ikkagist inimene ju

Oonüks-marmor – aitab hirmudest vabaneda ja aitab halbadest harjumustest lahti lasta. Jällegi minuarvates vajalik kristall. Ma arvan, et ma põhjendama ei pea.

Rubiintsoisiit – ütleme nii, et see on kaitsev kui ka armastust toov. Selle valisin ma endale ammuletiks. Lugege ise lähemalt selle kohta.

Roosa kvarts  – armastuse ja rahu kivi. Paned näiteks padja alla, et armastus tuleks või tugevneks. Kellel siis poleks sellist imelist kristalli vaja 😉

Turmaliin – tugevdab eneseusaldust ja hajutab hirme. Ma ütleks, et aitab kaasa enese vaimsele avastamisele.

Mina kirjutasin nüüdigast ühest paar sõna aga klikake kristalli nimetusele peale ja lugege täpsemalt.

Ütlen ka seda, et ei pea ostma lihtsalt kristalli. Neid on seal ka ehetena olemas. Kõrvarõngad, ketid jne. On ka pendlikd, kujukesed, küünlaalused jne.

 

EDIT: Olen alles algaja ja suuri teadmisi ei oma 🙂

Suure jala kallis mure

See on nii ebaõiglane tegelikult. Kui sul on suur jalg ja sa oled naine siis on elu ikka nõme küll.

Niipalju olen vaadanud naiste ilusaid võrratuid jalanõusid: kingi, tosse, saapaid. Eriti neid võrratudi sootsaid hindu. Kui sul on umbes selline 41-43 vahemikus jalg, siis pead ikka kõvasti maksma. No 43 on kohe eriti kallis. Välismaalt on jh odav aga siis peab grupis tellima, sest postikulu on kallim ju. Mina näiteks tavapoest ei saagi oma 43 numbriga ilusaid kosse.  Meeste tenniseid ja plätusid saan. Aga kuna mul on ilusaid kleite ja tahaks neid kanda millegi naiselikuga, mitte meeste plätuga, siis olengi hetkel kinga jahil. Võis siis vähemalt paleriina või sandaal või mis iganes asjad need on.

Sellesuhtes on facebooki tellimis grupid kasulikud ja ka mõned epoed on olemas. Närvi ajab see, et nendes müügiportaalides müüakse ikka jube kirve hinnaga suuri jalanõusid. Selline ilus paleriina on 39 numbrile 6 euri aga 43 numbrile 40 euri. Päris tõsiselt olen näinud sellist hinna vahet. Ühes kohas nägin neid gladiaator rihmikuid 44 suurus ja 50 euri. Kui sul on suur jalg ja sa ei taha riskida võõraste kaudu tellimisega, siis on sinu suurt jalga ikka juba hea lüpsta. Sul ju pole mujalt osta seda ilusat suurt kinga kui seda 30-50 eurost. Hind on kõrge lihtsalt sellepärast, et nii suure jalaga naistel pole nagunii erilist valikut.

Tõesti tahaks selle suure varba lühemaks lõigata.

Kiusamisest ehk natuke minu kogemustest

Lugesin artiklit, kus räägiti kiusatavaga ja kiusajatega. Siis hakkasid vaikselt mõtted liikuma minu oma kogemustele. Ma ei mõtlegi midagi , mis oleks praegu vaid see kõik, mis toimus siis kui koolis käisin. Enamjaolt põhikoolis aga siiski see jättis ju oma jälje.

Mäletan, et minu klassis ja ka teistest klassides leidus inimesi, kes tegelikult ütlesid mulle ikka päris jõhkralt. Ma olin selline paksuke. Asi polnud selles, et ma oleks söönud palju või vähe liikunud. Lihtsalt minu keha areng toimus selliselt. Kõigepealt läksin paksuks ja siis venisin pikemaks ja peenemaks. Lisaks oli veel see, et ma olen väga õrna hingega kohati. Ma hakkan vahest tõsiselt mõttetu asja peale nutma ja olen selline pisarsilm. Ma olin ikka päris täiuslik saaks. Paks ja piripill.

Mäletan kuidas poisid minu kohta ikka paksu nalju tegid. Kehalises tunnis irvitati, et ma joosta ei jõudnud. Põhjus oli see, et mul tekkisid hingamis raskused ja kohe seostati seda sellega, et ma ju paks. Hiljem tuli välja, et mul selline astma. Kõige õelamad olid teatud posid minu klassist. Nad ei jätnud kunagi võimalust kasutamata. “Ma löön sulle reketiga vasta kanni ja saan peki kuubikud”. Võis siis hakkasin nutma, kui õpetaja minuga pahandas. Ja teate kõige julmem oli see, et see õpetaja hakkas ise ka mind piripilliks norima kalassi ees. See pole küll õpetajale sobilik. Osad inimesed ütlesid ikka päris julmalt mulle. Hiljem gümnaasiumis, kui nad juba normaalsemaks muutusid, ma ikka ei sallinud neid. Uued klassiõed küsisid ka, et miks ma ei salli seda poissi. Aga mina tean , mis tunde see poiss oma sõnadega minus tekitanud oli. Nüüd kui kool on seljataga olen ma muidugi selle seljataha jätnud. Aga lõpuks oli asi juba nii, et ei noritud enam paksuse ega nutmise pärast vaid lihtsalt niisama. Läksin vetsu ja mingid tsikid passisid seal ja siis kommenteerisid kuidas ma seal oma asju tegin ja seisid ukse ees, et ma kabiinist välja ei saaks. Lihtsalt niisama, sest kõik nägid ju, et mind kiusatakse ja, et ma vastu ka ei hakka, seega oli see ju super sihtmärk.

Asi hakkas lõppema siis kui ma kohtusin väljaspool koolis uute inimestega ja mu enesekindlus tõusis ja ma ei jäänud enam lolli näoga vahtima, kui midagi öeldi. Ei, ma ei solvanud kedagi vastu, ka neutraalsest vastusest piisab. Sest kui sa seni oled lasknud endale kõike öelda, siis see, et sa üldse midagi vastad lööb juba karbi kinni. Ma õppisin ise oma vigade ja äparduste üle naerma ja ma ei olnud enam see kõige magusam objekt. Mõni muidugi üritas veel. Tagantajärgi ma mõistan, et mis see kiusaja võis nii teha aga julm on see ikka.

Julm on see ükskõiksus. Enamjaolt oli tervel klassil ju savi. Hiljem muidugi kommenteeriti, et küll see ikka on nõme aga kui asi toimus olid kõik vait ja nautisid etendust. Kunagi olid klassiõed korrapidajad ja nägid, et posid loopisid oma õunu vastu tüdrukute peasid puruks. Muud õpetaja ei öelnud kui, et nii pole ilusa ja ärge nii tehke enam . Keegi ei viitsi süveneda probleemi, mida üks õpilane peab igapäev kannatama. Tunnistan, et olen ka ise olnud pealtvaataja ja olen ka ise norinud inimesi. Ma pole selle üle uhke ja ei otsi vabandusi. Aga kurb on see, et õpetaja ei tee muud kui lihtalt ” Ole vaikselt” ja “Ära sega tundi”, kui keegi keset tundi kellelegi üle klassi halvasti ütleb.

Mind tõesti huvitab, et kas minu kiusajad ise tunnevad ennast halvasti, et ma aastaid olin ebakindel oma keha suhtes ja nende sõnad olid tugev löök minu enesehinnangule. Kas neid huvitab, et nende sõnad tekitasid kompleksi, et kõik inimesed tahavad mulle halba ja arvavad minust halvasti, seega mul olid suured suhtlemis raskused, millest täielikult pole veel üle saanud. Ma ei väidagi, et nendes asjades on nüüd 100% süüdi need kiusajad aga suurema osa puhul on. Keegi ei saa mulle vastupidist väita. Teie ei tea, mida mina olen tundnud. Lihtsalt see, et lasin ennast aastaid kohelda nagu kaltsu, sest inimesed minu ümber olid  mulle selgeks teinud, et ma pole midagi väärt.

Aga üks hea asi on ka. Kui kiusatav saab kiusajatest ja sellega kaasa tulnud probleemidest üle, siis ta on endale saanud vähemalt väga hea paksu naha.  Mingil määral pean ma oma kiusajaid ka tänama, sest äkki ma poleks selline positiivne isiksus nagu ma olen praegu kui ma poleks ennem pidanud läbi käima põrgust.

Olen kuulnud sellist varianti, et on olemas kahte sorti kiusamist.

1. Kui kiusatav on ise põhjuse andnud. Paljusid kiusatakse, sest nad on teistega vastikud ja ülbed. Osad inimesed kutsuvad küll oma käitumisega ise kiusajaid ligi.

2. Kui sa pole põhjust andnud. Oled puudega, sinu välimus, sinu usk, sinu jutt, haigus,  sinu keel jne. Need on osa sinust ja sa pole ju kuidagi süüdi. Vahest ei ole ka need lapsed süüdi kes haisevad või näevad räpased välja. Äkki neile lihtsalt ei ole antud kodus võimalust pesemiseks. Äkki inimene ei teagi, et ta haiseb. Siis oleks ju ilus öelda ilusti inimesele, mitte halvasti.

Tahan lihtsalt öelda, et kui sa ei lase ennast täiesti põhjani alla suruda siis kunagi läheb paremaks. Kui näed, et kedagi kiusatakse siis julgusta teda olema positiivne. See väike julgustus võib viia teda parema elu poole. Mõni inimene ei tea, mis on eneseeest seismine. Siis tuleb talle seda meelde tuletada. Minu puhul see aitas. Kohtasin imesi kes olid minu vastu heatahtlikud ja hakkasin ka ise enda suhtes heatahtlikum olem . Ärge laske kiusataval mõelda, et kogu maailm on tema vastu ja, et ta ongi seda väärt. Ei ole. Kõik on armastust ja headust väärt 🙂

Kes minust saada võiks ?

Käin mina siis seal töötukassas ja eelmine kord siis anti ülesanne, et nh mõtle välja ja uuri lähedastelt, et mis amet mulle sobida võiks. Siin on siis minu väike mõttekäikk ametitest, mille vastu mul midagi poleks.

Esiteks need ametid, mida saab ilma paberita ka, sest väljaõppe enamjaolt kohapeal.

1. Kirjakandja- väga tore ju. Saad värskes õhus olla ja ennast liikumisega vormis hoida ja lõunaks on tööpäev läbi . Miinus on see, et nii vara pead tõusma ja see võib lõpuks päris kurnavaks muutuda. Siis veel see, et muidu jh tore näiteks rattaga ringi vurada aga talvel on ikka päris raske ja eriti kuu alguses, kui on palju arveid ja muid asju. See on ka natuke ohtlik amet, sest paljudel on lahtised kurjad koerad näiteks aga õnneks tööandja varustab kirjakandjaid pipragaaside ja igast muu varustusega 🙂

2. Müüja- minu arvates suhteliselt ok töö. Töö ju pole iseenesest raske ja vaja ainult head peale hakkamist jne. Üsna vaheldusrikas võib ka olla. Miinused minujaoks on see, et töö on ju graafikuga ja vahest tuleb hästi vara tööle minna ja hästi hilja alles saab koju ja kui mehe graafik ka ei klapi, siis kes tulevikus lapsele lasteaeda järgi läheb ? Ka see minus on, et igast tervise hädasi võib saada. Näiteks mul on selg nõrk koht ja kui pool tundi olen jalul siis hakkab juba tulitama + veel lampjalad, mis muudavad pikka jalul olemisega halad pakkudeks.

3. Puhastus teenindaja- ma ei näe midagi halba selles ametis. Puhtus mulle meeldib ja olen ise ka väikest viisi”Monk”. Ainuke jama on see, et puhastus ained võivad mul allergiat tekitada aga selle vastu aitavad kummikindad 🙂

Ja nüüd mõned erialad, mille puhul oleks vaja ikka paberi olema olu.

1.Kokk- Alati olnud üks minu lemmik alasid aga kahjuks on mul elu selline, et pole vist võimalik majanduslikult nii kaua midagi õppida. See vist peaks olema keskhariduse baasil 2,5 aastat? + sinna juurde veel see, et peab ju jalgel olema ja minu selja häda aga samas seda selga saab alati tugevamaks treenida 🙂

2. Noorsoo töötaja. NK ja KT asjadega tegeledes tekkis selline huvi aga niipalju kui ma uurisin siis enamjaolt seda eraldi õpetatakse vähe ja see rohkem selline asi, mis tuleb teatud erialadega kaasa aga on võimalik ikka eraldi ka.

3. Lapsehoidja- Alguses tahtsin lasteaia kasvatajaks aga uurisin neid sisseasumise tingimusi ja mul vist pole piisavalt hea grammatika ja käekiri, et sinna sisse saada 😀 Seega mulle soovitati lapsehoidu õppida. Õppima peab 1 aasta ja hiljem saad töötada nii kasvataja abina lasteaias, kuskil erahoius või nendes kaubandus keskuste hoidudes või teha oma kodus hoidmist.

Lõppkokkuvõttes, olen ma kõigerohkem selle viimase poolt, kui mul on võimalik leida aeg, et seda õppida aga muidu kui vaja võtan ükskõik millise töö vastu 🙂 🙂

Mis on minu arvates lahe ehk minu “Faboulist”

Ausalt öeldes on mul hetkel tõesti liiga palju vaba aega. Aga, mida siis ikka ilusa ilmaga teha. Laps õue ja ise päikest nautima ja blogisse uusi “ägedaid” nimekirju kirjutama. Mulle lihtsalt kohutavalt meeldib nimekirjade tegemine ja asjade organiseerimine. Aga see on siis nimekiri asjadest, mis minu arvates on lahedad. Ehk siis “Faboulist”. Tõlkes peaks olema vist võrratu ja nimekirja ristamisel saadud sõna 😀

1. Needid, ketid, haaknõelad- need on nii lahedad. ma armastan asju, kus on needid ja muud vidinad. See teeb riideeseme kohe omapäraseks. Teine võimalus see, et võtad tavalise riideeseme ja lihtsalt teed selle neetide ja haaknõeltega isikupäraseks 🙂

2. Julgustavad ja positiivsed raamatud- Need on palju kasulikumad lugemi materjalid kui mingid ilukirjandused ja muu naistekas värk. Need tõesti aitavad ja värskenadavad vaimu. Ma siin olen blogis mõnda juba maininud ka. Hetkel loen OSHO raamatuid. Super (Y)

3. Kohupiima kook marjadega – eriti mustikatega. See on kõige parem kook maailmas. Kui keegi tahab mulle rõõmu teha, siis davai. Tooge seda kooki. Seda on lihtne valmistada ka.

4. Grillliha- kõige parem liha on grillil või lõke peal valmistatud. Klassikaline šašlõkk on kõige parem. Aga ükskõik  millises marinaadis liha ja elav tuli = super maitse elamus.

5. Hundid- minu kõige lemmikumad loomad. Ma ei teagi kohe miks aga nendes on midagi nii müstilist ja lummavat.

6. Rock Ramp- kõige parem festival. Mul pole ühelgi festivalil olnud sellist elamust nagu seal. Selline mõnust ühtekuuluvus tunne, kus kõik on omad ja elatakse koos lemmik muusikale kaasa. Mõnu elamus.

7. Dokumentaalfilm- väga harivad ja huvitavad. Muidugi oleneb ka teemast aga enamjaolt on need kõik lahedad ja inimesed peaksid  rohkem neid vaatama.

8. Banaan- Kõige parem puuvili. Sellest saab kõike teha. kooki, kokteili, küpsetada jne. Kõik banaani maitselised asjad on ka minu lemmikud.

9. Saladused (ajakiri)/ nüüd vist mingi teise nimega.- minu arvates on ikka kõige huvitavam lugeda just neid jutte, mis on ikka tõesti sündinud. See mõtte, et kellegagi on asi päriselt juhtunud teeb loo palju kaasahaaravamaks .

10. Selgeltnägijad- nad on nii müstilised. See näitab, et inimese võimetel pole vahest piire. Uskumatud lihtsalt. Nendest võib teinekord olla palju rohkem kasu kui politseist.

11. Punkarid- meeldib nende ellu suhtumine ja see, et inimesele on oma suund ja põhimõtted ja ja ta jääb endale kindlaks. Kusjuures minu kogemus nendega on see, et nad on kõige sõbralikumad, loovamad inimesed üldse. Mõned on ikka täiega intelligentsed ja ajavad väga tarka juttu. Tublid.

12. India -see on küll üks väga räpane maa aga see rahvus kultuur on see mis mind lummab. Need tantsud ja riided ja söök ja pulmad jne. Loodus on ju ilus ja sealt maalt tuleb palju vaimu tarkust.

13. Juuksekriit- need on nii lahedad. Mulle just meeldib, et saan koguaeg enda juustesse värvi lisada, mitte ei pea valima ühe tooni ja juuksuri minema ja siis see üks toon ongi ja jääb. Paari pesuga tuleb välja ja saab jälle tuju järgi juustesse värvi lisada. Väga efektsed on ka.

14. Isikupärased tätokad- mulle meeldivad sellised tätokad, mis on mingi põhjusega tehtud, mingi lugu on selle tätoka taga.  Sellised “lihtsalt ilus pilt” tätokad, mind väga ei köida.

15. Isikupärased kingitused- väga lahedad on need fotoraamatud ja suured lõuendil pildid ja võtmehoidjad jne. See just, et ise kujundad. Veel on lahedad igasugused oma kätega tehtud asjad.

16. Blogid- need on lahedad ja kasulikud. Mulle hakkasid blogid meeldima, sest vahest on tunne, et oled oma mõtetega üksi, siis on nii hea leida blogi kus keegi jagab mõtteid, mis ühtivad sinu omadega . Mõttekaaslase juttu on huvitav lugeda.

17. Valged roosid- kõige ilusamad. Keegi ütles, et need leina lilled ?? aga minu arvates ikkagi kõige ilusamad ja valge on üldse imeline värv.

18. Tennised- minu arvates on tennised nii stiilsed. Ja neid on ka nii suur valik. Minu jaoks Tennis teeb mu riietuse täiuslikuks. Paneb punkti.

Ma ei hakka rohkem kirjutama. Liig pikaks läheb aga need asjad on minu arvates lahedad.

Küll need õnnelikud inimesed on ikka ärritavad ! onju ?

Õnnelik inimene on üks suurimaid pinde teise inimese silmas. Ma ei mõtle, et see kõigi jaoks nii on . Aga paljude jaoks on. Inimesi ei häiri kui sa oled õnnetu ja kurva näoga. Aga kui sa oled õnnelik, siis oled paljude jaoks vastik ja eemaletõukav.

Kui sa oled õnnetu, siis paljud tunnevad ennast paremini. ” Näe kui õnnetu ta on, jube hea , et mina nii õnnetu pole” või kui kellelgi läheb halvasti, siis tuntakse ka rõõmu”Hea, et mul nii halvasti ei lähe”.  Palju on ka seda, et isegi kui inimene on su sõber. Sa tunned talle kaasa ja tõesti näed, et tal läheb halvasti, siis alati on ikka see väike kergenduse tunne, et õnneks mul ei lähe nii halvasti ja et sa oled õnnelikum.

Õnnelik inimene võib olla päris närve sööv. Eriti need super õnnelikud. Sellised kes ainult säravad ja löövad keset tänavat tantsu. Omast kogemusest tean, et jube kadestav tunne tekib. Mul on üks sõbranna, kes alati särab nagu päikene ja on kõiges nii positiivne. Ausalt ma vahest ikka nii kadestasin, et mina ei suutnud nii palju särada. Vastikult halb tunne tekkis. Miks tema saab nii õnnelik olla, isegi siis kui ma tean, et ka temal oli kurbi hetki elus aga no krt. Ikka säras nagu päike 😀 Teeb ikka kadedaks küll.

Vat see oli sõbranna. Aga paljudel tekib selline tunne, mitte sõprade, sõbrannade seast. Mingi inimene keda sa tead lihtsalt.No mis mõttes ta on õnnelik. Ma veel näitan talle. Mina olen ise pannud küll tähele, et kõige nurjatumad kuulujutud on tulnud siis kui ma olen ise tegelikult väga rahul olnud oma eluga ja õnnelik. Paljud ei taha isegi õnnelike inimesi oma seltskonda, sest nad tekitavad nendes nii paha tunde. Nii ärritav on kui keegi särab ja on muretu.

Kurb ongi see, et vahest saadki mõne inimesega hästi läbi ainult seni kuni sa ise õnnelikuks saad või kui sul hästi minema hakkab. Siis järsku ei ole sinuga huvitav. Sinu kannatusi oli ju hoopis huvitavam kuulata. Kahju ju tegelikult kui sina oled õnnelik aga keegi räägib ” Kunagi tal oli ikka nii jama elu ja nii halvasti kõik”. Ma olen õnnelik, miks on vaja minu soppa minevikust üles kaevata ? Kui mina olen lasknud halval minna ja see ei kuulu enam minu ellu, siis miks sina seda teha ei võiks?  On ka selliseid isekaid, kes arvavad, et ma teine sai õnnelikuks selleks, et tema ennast halvasti tunneks. Nimelt nh ! Õnnelikuks saadakse ikka enda pärast, mitte selleks, et uhkelt teiste ees eputada. Kui kellegi õnn sind nii häirib, siis ära küsi enam, et kuidas sul läheb. Ja kusjuures kui sul hakkab hästi minema, siis järsku palju vähem inimesi tunneb sinu elu vastu huvi.

Inimese lemmik söök on teine inimene ja ilma sopa ja muude hädadeta  ta lihtsalt ei maitse enam nii hästi. 🙂

Õiged sõbrad

Inimesel on tõesti vedanud, kui ta on leidnud endale hea sõbra. Kui sul on see ükski hea sõber, siis ei olegi sul tervet sõbra karja vaja. Aga milline on siis see hea sõber, kes täidaks ka 100 sõbra rolli nii, et ainult temast sulle piisaks ? Eks igalühel on omad kindlad tunnused, mida nad sõbrast otsivad. Minul on ka.

Ennem kui toon mõne oma näitte, siis räägin natuke üldisemalt. Esiteks peab sul sõbraga olema vaimne klapp. See tähendab, et te mõistate teda. Te teate, mida öelda kui ta kurb või kuidas tema tuju tõesta. Te hoiate üksteise saladusi. Sõbra kaitseks astutakse välja. Ma ei mõtle, et : oi oi ta ütles mu sõbrale halvasti, ma nüüd annan talle lõuga. Teinekord piisab oma toetuse näitamiseks ka sellest, kui ta lihtsalt lahkute selliste sõprade eest või vihjate, et see oli nüüd küll pahasti öeldud ja nii ikka ei tehta. Kui sõber vajab abi, siis sa ei mõtle ka. Sa aitad. Kui sa kõhkled, siis järelikult sa pole selle sõbra truuduses nii kindel ja kas sa ikka saad teda sõbraks nimetada? Näiteks kui sa tahad sõpra rahaliselt adidata, siis kui sa saad ja tahad, siis sa aitad. Sa ei mõtle esimese asjana, et millal ta tagasi maksab. Sa tead seda juba niisama, et tõeline sõber ei unusta võlga ja kunagi on tema sinu jaoks samamoodi olemas.

Minu väga super sõber on minu lapsepõlve sõber. Olime täiesti lahutamatut mingi hetk ja olime igapäev koos. Isegi puberteedi elasime üle. Nüüd ta on ülikoolis ja näeme väga harva. Siiski need üksikud korrad aastas on lihtsalt võrratud. Me saame kokku. Naerame ja räägime nagu poleks lahus olnudki. Vat see ongi tõeline sõprus, kus isegi üksteisest eemal olek ei jahuta sõpruse tuled maha. Tema teab, minust kõigerohkem ja meil on nii palju vahvaid mälestusi. Kunagi olin muidugi kade, kui tal uues koolis uued väga head sõbrannad tekkisid. Aga ma tean, et meie sõprus on alati midagi erilist. Aitäh sulle sa oled lihtsalt parim 🙂

Ma olengi hetkel sellises seisus, kus paljud sõbrad on minust kaugel. Aga hea märk, sellest, et sõprus on veel alles on see, kui sul on inimesega rohkemastki rääkida, kui sellest, et mis teed ja kuidas läheb. Mul on neid. Üks on lausa soomes aga minujaoks on ta ikka sõbra nimekirjas. Muidugi on . Me elame nii palju koos läbi ja oleme mitu aastat iga nädalavahetus ja suved koos. Vahemaa ei kisu kunagi sõprust südamest.

Aga üks on kindel. Õige sõber ei arva kunagi, et ta on sinust parem. Ta väärtustab sinu ainulaadsust. Ta ei mängi sinu tunnetega ja ei proovi sulle niiöelda ära panna. Õige sõbraga rääkides ei tunne sa kunagi ennast mitte hinnatuna ega rumalana.