Intelligentne sõnakuulmatus

See sõnakuulmatus, millest mina räägin, ei ole selle sama tähendusega, mida võib leida sõnaraamatust. See pole tegevuse vihkamine ega see, et teed nimelt vastupidi. Selline sõnakuulelikus või sõnakuulmatus ei vaja intelligentsust. See sarnaneb pigem masinaga. Täidate käsku ja kuna seda käskis teha keegi teine, siis teie ei vastuta vaid see, kes käskis. Niisama kõigele vastu hakkamine ei tõsta ka kuidagi teie intelligentsust.

Mina räägin intelligentsest sõnakuulmatusest. Intelligentne inimene ei usu ideoloogiatesse. Ta pole ühegi “targa mehe” lambuke. Intelligentne sõnakuulmatus on see, kui sa ei täida kõikki käske ega hakka kõigele vastu, vaid otsustad ise, mida teed. Keegi käsib midagi teha, siis sa otsustad, kas sinu arvates on õige nii teha või mitte. Kas see tegevus toob mingit kasu või mitte. Niimoodi otsustades võtad sa ise oma tegude eest vastutuse.

Asi pole selles, kas sa vihkad käskijat või käskimist üleüldiselt. Kui inimene käitub vihasena, siis pole see ei sõnakuulmatus ega sõnakuulelikus. Viha muudab meid ebateadlikuks.

Kui keegi käsib midagi teha, siis otsusta ise kuidas reageerid. Kui see, mida teha kästakse on õige, siis ole õnnelik ja tänulik, et keegi käskis sul õigesti toimida. Kui sa näed, et see mida kästakse on vale, siis sa ei pea seda tegema aga selgita käskijale, et see tegevus on vale. Kui asi õige, tee seda armastusega ja kui vale, siis vajad veel rohkem armastust, et teisele selgeks teha tema teo negatiivne mõju.

Asi pole raevus, vihas ega sõdimises. Asi on intelligentses käitumises.

Vahest on tõesti vaja kuuletuda aga vahest on vaja öelda, et vabandust aga ma ei saa seda teha. Sageli tekib käskude saamisel viha sellepärast, et te tegelikult teate, et sellel inimesel on õigus aga see omakorda haavab teie ego. Näiteks teile ei meeldi inimene aga tema käsk on õige, siis see käib ego pihta, et ta on teie jaoks halb aga tal on õigus. Sellises olukorras on alati raske tunnistada, et teisel õigus.

Kui asi õige siis kuuletuge. Kui asi vale, siis ära kuuletu. Kuuletumine on lihtne. Mittekuuletumise juures pead põhjendama, miks sa ei kuuletu. Kui sinu põhjendus on vale, siis pead pöörduma tagasi ja tegema seda, mida sooviti.

Intelligentne vastutab ise oma tegude eest.

 

Sellel teemal ja koos huvitavate näidetega saate põhjalikumalt tutvuda lugedes raamatut ” Inetlligentsus” OSHO sarjast.

Intelligentsusest – mis see on ja mis see pole.

Olen ka varem rääkinud intelligentsuse teemal. Üha enam veendun, et haridusel ja intelligentsusel pole mingit seost. See on puhas vale, et näiteks ülikoolis käiad nüüd kuidagi intelligentsemad on. Intelligentne on see, kes ise teab, ise arvab, ise vastutab, ise teeb. Mitte see, kes kordab nagu papakoi seda, mida keegi on juba öelnud. Sul on hea mälu aga mälu ja intelligentsus pole üldse omavahel seotud. Korrutad kellegi teise mõtteid ja vastusi. Mis kasu sellest on ? Mida uut sa sellega maailma tood kui  kordad vana ? Inimkonnal on alati probleem minevikust lahti laskmisega. Ikka on vaja oma veriseid sõdu meelde tuletada ja süütutele lastele pea sisse kinni hõõruda. Siis vanemad saavad uhkusega ringi kõndida ja kuulutada, et nende laps on tark, aga intelligentne ? Ei. Peaasi, et teab kes, mis aastal, kelle, kuskil maha laskis. 

Tsiteerin natuke OSHO raamatust “Intelligentsus” – ” Lapsi tuleks aidata, et nad oleksid leidlikumad, mitte et nad muudkui kordaksid – aga kordamisel praegune haridus põhinebki. Kogu meie haridussüsteem põhineb kordamisel. Kui laps kordab paremini kui teised, siis peetakse teda teistest intelligentsemaks. Tegelikult on tal lihtsalt parem mälu, mitte kõrgem intelligentsusetase. Seda juhtub tihtilugu, et inimene, kellel on väga hea mälu, ei pruugi olla eriti intelligentne, ja vastupidi.

Albert Einsteinil polnud eriti hea mälu. Newton, Edison ja paljud teised leiutajad olid tegelikult suured unustajad.

Aga kogu meie haridussüsteem keskendub mälule, mitte intelligentsusele. Toppige ikka rohkem ja rohkem informatsiooni mälusse, tehke inimesest masin ! Meie ülikoolid on tehased, kus inimesed muudetakse masinateks. Kakskümmend viis aastat on raisku läinud – kolmandik kogu teie elust – , et teha teist masinad! Ja väga raske on teid jälle lahti keerata, teha teist jälle inimesed. “

Kõik seda ei osanud ma paremini oma sõnadesse panna. Ma olen täiesti nõus tema jutuga. Inimesel tuleb leida nupp, kust mõistus välja lülitada ja mediteerida. Mõistus on ebaintelligentsuse tee ja meditatsioon on intelligentsuse tee.

Saialillest ei saa kunagi roosi !

Inimesi ei tunnistata siin ühiskonnas peaaegu kunagi sellisena, nagu nad tegelikult on . Alati tahab keegi teile õpetada kuidas olla parem. Inimesed toovad välja teie vigu,mis on tegelikult omased kõigile. Igal üks eksib, igaüks omab nõrkusi, igaühel on puudujääke. Keegi ei tõsta esile teie ilu ja inetlligentsust.

Inimesed on tihti mossis. Neil on alati 100 asja mille üle kaebelda. Inimene peaks õnnelik olema oma olemas olu üle ja seda igapäev tähistama, mitte otsima puudusi. Muidugi on raske olla rahul, kui keegi pole sinuga rahul. Juba lapsest peale pead kuulama milline sa olla ei tohi ja milline sa pead olema. Tuuakse ette igasuguseid ideaale ja eeskujusid. Ei tunnustata inimese sisemust, vaid seda kelleks ta saab. Keegi ei tähtsusta sinu intelligentsust, vaid seda kui võimukaks sa saad, kui palju sa tead, kui kuulus sa oled jne.

Kui lapsi koguaeg niimoodi rõhutakse, siis hakkabki laps arvama, et see kes ma olen pole piisavalt hea ja ma pean teiste peal trampima, et olla ühiskonnas heaks kiidetud. Tekibki selline väärtusetu tunne.  Vanemad ei taha oma lastele halba. Nad teevad seda kõike ikka hea pärast. Ka neid kasvatati nii, seega nad ei oskagi muudmoodi.

Mulle meeldib OSHO mõttekäik saialille ja roosiga. Kui sa oled sajailill ja sulle koguaeg räägitakse, et roos on võrratu, roos on hea, roos on ilus. Saialillest ei saa kunagi roosi. Samas ühiskond nõuab, et sinust saaks roos. Mõelge, mis tunne see võib olla. Kui tähtsusetu ja saamatuna sa ennast tunda võid. Tulebki leppida faktiga, et saialillest ei saa roosi. Kõik mida me teha saama, on pakkuda oma lillele head väätist, õiget mulda, vajadusel kasta – aga kui teie lill on saialill, siis ta ei hakka kunagi roosi õisi kasvatama. Kui sa saialillele räägid, et sa pead kasvatama roosiõisi, siis juhid sa ta valele teele. Sa suunad kogu tema energia sellele, mida ta teha ei suuda. Kui pole energiat, siis ei suuda ta ka saialille õisi kasvatada. Kui ta ei suuda sedagi , siis tunneb ta ennast tühja, saamatu ja väärituna.

Nii tehakse ka inimestega. Paremas ühiskonnas lastakse inimestel areneda oma loomuse järgi. Inimene saab olla tema ise. See kui sul lastakse areneda sellisena nagu sa oled, teeb su elu ja saatuse tähendusrikkaks. Kõik, mis sa teed on oluline. Täiuslikkus ongi see, kui oled sina ise.

Palju head veel intelligentsuse kohta raamatus ” Intelligentsus, loovuse alus tänapäevases maailmas” OSHO sarjast.

Valik meditatsioone. Vol 2

Seda harjutust soovitan inimestele, kellel on usaldamisega probleeme. Sellel peab olema mingi põhjus. Sageli tulevad usaldamise raskused lapsepõlvest ja kindlasti ka muudest elu tagasilöökidest. Harjutus iseenesest on selline : Mine tagasi oma lapsepõlve. Ära mine ainult mõtetes vaid ela see ka läbi . Kaeva välja kõik mälestused, mis olemas on . Nii kaugele kui võimalik üldse minna on.  Tee seda igaõhtu tund aega. Paljudel inimestel on asju, mida nad ei mäleta enam. Need on kuskil peidus aga lase neil välja tulla. Tavaliselt jõutakse kuni 4 aastase vanuseni. Kuid lõpuks on võimalik jõuda ka oma sünnihetkeni. Siis tuleb kogu see valu ja hirmu uuesti läbi elada. Ära hoia ennast tagasi. See on nagu uuesti sündimine.  Korda seda igaõhtu. 3-9 kuud ja lõpuks sa tunned et oled oma minevikust vaba ja siis tuleb ka usaldus. Sa oled kogu oma mineviku läinud, seega sa saad sellest lahi lasta. Teadvustamine vabastab.

See harjutus aitab sul leida ülima lõõgastumise seisundi . Läbi selle on lihtne oma hirme armastuseks muuta. Istu mugavasse asendise. Pane käed üksteise peale, pöidlad kokku. Vasak käsi parema peale. Vasak poolkera on ühenduses parem poolkeraga ja sealt tuleb julgus. Seega kindlasti peavad käed olema nii. Lõdvestu ja lõdvesta oma lõuga. Nii, et saaksid suukaudu hingata. Hinga ainult suukaudu. Suu kaudu on võimalik terve aja ühtlaselt hingata. Ninakaudu hingamine on ebaühtlane, isegi siis kui sa üritad ühtlaselt hingata, võib alati tulla ette automaatseid hingamis muutusi. See meditatsioon loob uutmoodi lõdvestus seisundi. Tee seda vähemalt nelikümmend minutit ja veel parem kui suudad lõpuks teha terve tunni.

Tänane viimane harjutus on selline igapäevane klassika.  Sellise toimisega saad lahti oma halbadest käitumis mustritest. Igakord kui tunned, et tahaksid põgeneda, siis jää paigale. Igakord kui on hetki, kus sa tahaksid põgeneda, sest sul on hirm, siis jää paigale ja võitle. Proovi kuuaega käituda vastupidiselt oma tavalisele teguviisile. Niiöelda murra see hirmu ja põgenemise ahel paigale jäämise ja hirmule silma vaatamisega. Kui oled lõpuks suuteline ka seda tegema, siis suudad ka mõlemast loobuda, nii põgenemisest, kui ka võitlemisest.  Ainult nii saad tõeliselt karmatuks. Kartmatu inimene ei põgene ega sõdi. Aga kõigepealt ole kuuaega sõdalane kõiges. Võitle kõiges. Siis loobu mõlemast.

Vihkamine ja Armastus

Miks on inimesed vihased ja ei tunne, et midagi valesti on. Nad tunnevad et viha on täiesti okey olek. Inimesed, kes on saanud kasvada sünnist saadik oma loomuse järgi ei vihka kunagi. Nemad oskavad kõige paremini armastada. Sellepärast julgustage ja innustage oma lapsi olema loomulik. Olema looduse ja iseendaga kooskõlas. Kui oled iseenese valgus siis on armastamine lihtne.

Vihata ei saa lihtsalt niisama. Kui sinu sees pole viha siis ei saa ka vihata. Viha saad teisele anda ainult siis, kui sinus endas on juba viha olemas. Inimeses on piisavalt mürki, millega teisi pritsida. Vihkamist täis inimene kannatab koguaeg. Seega ta ei oskagi muud teha oma kannatustega kui neid teiste peal välja elada.

Vihkamist täis inimene vigastab alati kõigerohkem iseenast. See kas ka teine saab viga on juba tema enda teha. Kui sina oled oma valgusega kooskõlas, siis ei saa sind kellegi vihkamine vigastada. Sa ei võta seda vastu, sa ei tee sellest välja, sa tunned inimesele kaasa, et tal on niipalju valu sees. Kui teine inimene ei reageeri su vihkamisele, siis ei saa sa kuidagi teda oma vihaga vigastada. Võib tekkida võimetu tunne hoopis. See omakord suurendab viha.

Kindel on see, et vihkamist täis inimene on eelnevalt läbinud palju kannatusi ja piinu. Tema sees on palju rahulolematust. Ta on ennast kaotanud.

Vihkamine on nagu haigus ja armastus on tervis. Inimene võib vihkamisest sõltuvusse jääda. Kui kõik teavad, et oled vihane inimene, siis nad valivad oma sõnu sinuga rääkides, nad ei hakka sulle vastu, nad vahest isegi kuuletuvad sulle. Lihtsalt selleks, et ennast sinu mürgist päästa. Sellepärast ei tuleks vihkavatele inimestele erilist tähelepanu pöörata. Siis nad ei saa oma vihkamisest mingit ego upitust ega rahuldust ja kindlasti mitte võimu tunne. Võimu tunne ongi põhiline asi, mis vihmaist süvendab. Uskumatu aga ” ära tee välja” ongi üks parimaid nõuandeid. Oma energiat saab ka kasulikumalt rakendada, kui vihkaja kummardamisel.

Tegelikult on armastus kõige loomulikum asi maailmas. Kahjuks tänapäeval ei oska inimesed ilma vihkamiset armastada. Usundites tehakse selgeks, et kui armastad jumalat, siis pead mitte armastajaid vihkama. Kui oled täis isamaa armastust, siis teisi maid tuleb vihata.Religioonid räägivad armastusest aga loovad vihkamist.

Armastus on mürgitatud aga sina saad selle mürgi alati endast välja visata.

Vihkamine tekitab võimu tunde, et oled teistest kõrgemal, seega see toidab sinu mina. Armastus on sinus lihtsalt olemas ja kaotab sinu mina. Armastaval inimesele pole ego. Ainult julged saavad armastada, sest ainult julge inimene on valmis oma minast loobuma, oma egost loobuma. Armastust saab vastuvõta ainult see inimene, kes on valmis olema ei keegi, vaba egost. Sellepärast ongi vihkamist palju, kuna paljud elavad võltsminades ja ei ole kasataalus oma sisemise valgusega. Nad ei julge seda olla, sest neid on õpetatud olema võlts.

Aeg teha väike kokkuvõte :)

Kuna ma olen juba päris palju erinevatel teemadel mõtisklenud, siis mõtlesin välja tuua tähtsamad mõtted juttudest, mida siiamaani olen kirjutanud. Need on need mõtted, mille järgi elan ise igapäevaselt ja mis lühikokkuvõtena annavad ülevaata minu eesmärgist ehk kuidas elada nii, et oled iseenda parim sõber ja kindlalt kahe jalaga maapeal.

Andmise juurde kuulub ka lahti laskmine. Inimene peab õppima lahti laskma, et mitte jääda mineviku ega asjadesse kinni. Näiteks maailma kuulsad inimesed. Vaata kui palju neil asju on . Ometigi osad neist on sõltlased, depressioonis jne. Seega see kuis sul on palju asju, ei tähenda, et sa oled õnnelik. Asjade kuhjamisega õnnelikuks ei saa. Seega tee kasvõi kapi puhastust.  See on piltlik näide, et kui annad midagi vana ära, teed ruumi uuele. Ära ole mineviku kogemustes kinni. Õppi nendest. Lase kogemusel minna ja tee ruumi uutele kogemustele ja õpetundidele.

Mõistmine, andestamine ja empaatia tähenda, et sa kiidad halba tegu heaks vaid niimoodi sa näed olukorda objektiivsemalt ja ei võta asja liiga isiklikult.

Pidev teiste otsuste kriseerimine paneb sind lõpuks ka endas kahtlema. Austa seda, et sinu valik on sinule õige. Teise valik on teisele õige. Ära kritiseeri. Toeta sõpra positiivsete sõnadega tema valikus. Isegi kui näed, et tema valik on viga siis igaüks peab ise oma vead tegema, et õppida. Sina saad ainult arvamust avaldada ja teise otsus on see, kas ta paneb sinu arvamuse kõrvataha või ei.

Alati kui olete valiku ees, kus peate nende kahe sõna vahel valima, siis ennem mõelge ikka, kuidas saaksite “jah” öelda. Olgu”Ei” see viimane võimalus, mitte esimene.

Elada tuleb nagu oleks see sinu viimane päev. Homme võib oodata, sest homme on alles homme ja praeguses hetkes ei ole sellel tähtsust. Et olla loovad ja vabad tuleb loobud normaalsete inimeste heakskiidu poole püüdlemisest. Teate kui õnnetud need normaalsed tegelikult olla võivad. Nad ei tea kui vabastav võib olla oamoodi asjade ajamine. Iga inimene peaks elama oma elu normide järgi.

Inimeste läheduses, kes tahavad sind energiast tühjaks imeda omakasu eesmärgil, pole mõtet viibida.

Elu toob meie teele inimesi väljakutseks. Kui sinu sisimas on osa, millele sa pole ligi lasknud valgust või on sul hirm, siis elu toob sinu ellu inimesi, et saaksid õppida ennast tundma . See on nagu hirmule näkku vaatamine

Mõtlemine peab olema sinu teener, mitte sina tema ori, kasutage oma intuitsiooni.

See on viimasel ajal minu jaoks üks tähtsamaid õppetunde. Ole laps. Tänapäeval on lapsepõlv nii lühike, et tuleb suuta jääda lapseks ka kõigi nende ühiskonna probleemide ja kohustuste kõrval. Siis tunnete ennast elusana. Kui teil on sisimas minigi soov või miski nagu torgib hinge, siis teadke, et see on seal põhjusega. See torgib teid, sest tahab välja pääseda ja ennem see teid rahule ei jätta, kui te seda teete.

Kui sa tõesti armastad inimest siis kaob ka armukadedus. Armastus ja armukadedus ei saa samal ajal eksisteerida. Need on täiesti erinevad. Armastus on ülim tunne, kus sa soovid, et teine inimene oleks õnnelik ja soovida talle kõike head, isegi siis kui tema õnn pole koos sinuga. Armukadedus on teise inimese omandiks muutmine.

Oma energia raiskamine kadeduse peale on mõttetu. Selle asemel kasuta oma energiat millegi loomiseks ja armastamiseks. Kadedus on võrdlemine. Kui kaob võrdlemine, siis kaob ka kadedus. On tobe ennast kellegi teisega võrrelda. Me kõik oleme võrreldamatud ja unikaalsed.

viha ei tule teie seest ehk teie keskmest, vaid egost. Ego on see, mis saab haavata ja ego on see, mida te proovite vihaga kaitsta.

Vihane inimene on hirmul . Ainult hirmunud inimene vihastab. Ta ei taha, et sa näeksid tema hirmu ja selle asemel ta vihastab, et sinus hirmu tekitada. Viha on täiuslik kardin, millega oma hirmu varjata. Inimesed ei taha, et nende hirmust teataks. Nad tunnevad ennast siis haavatavana ja hirm suureneb.

Gruppidesse kuuluvad inimesed on võltsid. Üksi olles hakkab nende võlts olemus kaduma ja tekkib hirm, et nad polegi need kelleks ennast pidasid. Üksi olles oled nagu kahe vahel . Sa pole võlts aga sa ei ole ka sina ise. Selleks tulekski mediteerida.

Kaks lugu olid sellised, et raske oli midagi välja tuua, seega soovitan neid tervikuna lugeda : Minu enesekindluse võti ja Mõned näpunäited, kuidas saada õnnelikumaks. 

Viha- mis, miks ja milleks

Kui hakata vihast rääkima, siis kõige pealt tuleks kirjutada, et tavaliselt tuntakse viha kui emotsiooni, mis tekib siis, kui keegi on teile takistuseks või te ei saa oma tahtmist kellegi teise tõttu. Tegelikult saab viha palju sügavamalt analüüsida ja tõlgendada.

Kohe tuleks ära seletada, et viha ei tule teie seest ehk teie keskmest, vaid egost. Ego on see, mis saab haavata ja ego on see, mida te proovite vihaga kaitsta. Paljud inimesed on vihased koguaeg. Neile on õpetatud, et viha on halb ja seda ei tohi välja lasta.  Sellepärast koguvad paljud inimesed aastaid  viha enda sisse, ilma seda väljendamata . Sellised inimesed hakkavad viha täiesti teistsugustes kohtades välja näitama. Näiteks vaata inimest kui ta sööb. Ta närib toitu vihaga ja ta näoilme on vihane. Selline viha sees hoidmine on ohtlik, sest kunagi saabub hetke kui rohkem viha teie sisse ei mahu ja te niiöelda plahvatate. Lisaks see, et kui te ei lase endast midagi välja, siis ei tule teisse  ka midagi sisse.

Sa pead kaotama valvsuse. See hoiak, et sa kontrollid teadlikult kõike mida sa teed. Hoiad ennast tagasi, kui  tegelikult tunned, et tahaks  möirata. See pole lahendus. Sa pead oma emotsioonid läbi elama ja nendega koos elama õppima. Muidu sa ei sa neist iial priiks. Ära mõtle, et sa pead vabanema vihast. Nii ei saavuta sa midagi. Ela oma viha välja. Uuri enda seest, kust su viha tuleb. Mis on selle allikas. Nagu OSHO on öelnud, siis viha on nagu pilved sinu keskmes. Äikest lööb tumedad pilvad katavad su sisemise taeva. Sina hakka aga otsima oma viha juuri. Pilved näevad, kui tobe sa oled ja et sind pole mõtet vaevata, sest sa ei pööra pilvedele nagunii tähelepanu ja otsid hoopis juuri. Iga kord kui keegi tekitab sinus viha, siis tea, et viha ei tule nendest, vaid sinu seest. Nemad toovad selle esile aga viha põhjus peitub sinus. Kui sa lähed oma viha juurteni välja ja mõistad seda, siis varsti leiad ennast vihatuna olukordades, kus varem oleksid vihastanud. Alati tea, et mitte millestki ei saa lahti, vaid sa pead õppima koos oma emotsioonidega elama. Ainuke aeg millal on võimatu vihane olla on siis, kui sa oled täiesti üksi ja sa pole millegagi seotud.

Pea meeles, et õiget ja valet pole olemas. Sina näe asju läbi oma silmade. Vaata ennast läbi oma silmade. Ainult sina tead fakte oma sisemaailma kohta. Ära lase ühiskonnal ennast ideoloogiatega ja uskumustega mõjutada.

Et eelpool öeldut valesti ei mõistetaks, pean mainima, et  jah sa pead viha välja elama, mitte ena sees hoidma. Aga ära ela seda viha teiste peale välja. Vabasta oma viha üksi olles näiteks padja peale. Padjal on täiesti ükskõik, kas sa lööd teda või isegi pussitad. Tesite peale viha välja elamine pole lahendus. Sellest algab üks lõputu ring, kus vastastiku toodetakse viha lihtsalt juurde, selle asemel, et seda mõista ja sellega elama õppida. Kui sa hakkad viha välja elama, siis ära ole poolenisti vihane. Puhas viha on ilus ja väljendus rikas. Kui elad oma viha poolikult välja ja mõtled liiga palju piiride peale, siis jääb osa vihast siiski sinu sisse pesitsema. Nii ei suuda sa ka viha tekitanud olukorras lõplikult lahti lasta.

Viha ja kurbus on vastandid. Viha on mehelik ja kurbus naiselik. Need kaks ei saa samal ajal olemas olla. Kurba inimest on raske vihale ajada, sest kohe kui ta on vihane, on kurbus kadunud. Sa pead viha ja kurbus eneses  võrdsele tasemele viima, ehk 50:50. Siis on sul võimalik nendest kahest emotsioonist pääseda. Kui näiteks on kurbus 40 ja viha 60, siis ei õnnestu sul neist pääseda. 40 viha jääb siis endiselt alles. Need 2 peavad olema võrsed.

Vihane inimene on hirmul . Ainult hirmunud inimene vihastab. Ta ei taha, et sa näeksid tema hirmu ja selle asemel ta vihastab, et sinus hirmu tekitada. Viha on täiuslik kardin, millega oma hirmu varjata. Inimesed ei taha, et nende hirmust teataks. Nad tunnevad ennast siis haavatavana ja hirm suureneb. Ainult tõsiselt hirmunud inimene saab kiireesti vihaseks. Inimesed vihastavad sinu peale, sest kardavad sind. Nad kardavad, et näed nende nõrkust. Sama on ka siis kui inimesed naeravad selleks, et pisaraid peita. Viha on sinu kaitse, kuhu taha peituda, sest hirm annab su alati ära.

 

Sellel teemal saata rohkem lugeda raamatust “Emotsioonid” OSHO sarjast. Mina tõin välja ainult enda jaoks parimad mõtted aga seal on veel palju enamat 🙂

 

Kadedus ja armukadedus, miks ja milleks !

Kadedus. Mis see on ja miks. Kadedus on võrdlemine. Me oleme harjunud võrdlema. Kellelgi on ilusamad riided, ilus mees, ilus maja, õnn jne.

Me oleme õpetatud võrdlema. Koguaeg sa võrdled ennast millegi või kellegagi. Isegi siis kui kõnnid lihtsalt tänavalt. Võrdlemine on tobedus. Kui kaob võrdlemine, siis kaob ka kadedus. On tobe ennast kellegi teisega võrrelda. Me kõik oleme võrreldamatud ja unikaalsed. Inimene on alati kahe vahel. Keegi on temast parem ja keegi on temast halvem. See ei olegi redel, mida mööda paljud meist ülespoole ronida tahavad.  Inimisede liiguvad ringiratast ja ei leiagi tegelikult seda redeli algust. Seni kuni sa võrdled ennast teistega, sa jäädki ronima. Sa ei jõua kunagi tippu, sest leiad alati, et kellelgi on jälle, midagi paremat kui sul. Võrdlemise ringist on raske ennast välja rabeleda, sest me oleme ju üleskasvanud keset võrdlusi ja võrdlemist. Juba lasteaias võib esineda võrdlusi, kus üks laps joonistab tähti halvasti ja talle tuuakse näiteks ” Vaata kui ilusad tema tähed on, proovi ka sellised teha”.

Armukadedus on natuke erinev teema. Sa näed on kaaslast kui ta on kasvõi ühe hetke kellegi teisega koos õnnelik ja sule tekib tunne, et sa tahaksid nüüd surra või midagi teha. Selle asemel mõtle sellele, mida sa selle inimese vastu tunned. Kui sa tõesti armastad inimest siis kaob ka armukadedus. Armastus ja armukadedus ei saa samal ajal eksisteerida. Need on täiesti erinevad. Armastus on ülim tunne, kus sa soovid, et teine inimene oleks õnnelik ja soovida talle kõike head, isegi siis kui tema õnn pole koos sinuga. Armukadedus on teise inimese omandiks muutmine. Kui tuleb armukadedus, siis armastus kaob ja allesjääb puhas omamine. Sa tahad, et see inimene oleks ainult sinu ja sinuga.

Sageli juhtub nii, et kui kaob armukadedus, siis kaob ka armastus. Kui armukadedus su elust kaob ja armastus jääb siiski alles, siis tea, et sul on midagi kindlat.

Armukadedus tekib ka hirmust homse ees. Äkki homme ta ei taha enam minda ja äkki homme ta kohtab kedagi uut ja paremat. Kui elad tänasepäeva nimel, siis ei ole sul aega armukade olla. Tähista oma armastus igapäev selle asemel, et põdeda oma armasama kaotamise pärast. Hetkel , kui hakkad mõtlema homsele, jääb sinu tänane elu puudulikuks. Panusta ainult tänasesse. Mis tuleb see tuleb nagunii, ilma sinu mõtlemiseta või mõtlemisega.

Armasta rohkem ja armukadedus kaob, rõõmust rohkem armastuse üle ja armukadedus eemaldub sinust. Muutu armastusest täiesti hulluks ja jaga seda kõigiga. Hetkel, mil sa avastad, et suudad armastavalt kohelda ka inimesi, kes seda tegelikult ei vääri, oled sa armukadedusest vabanenud.  Pane rohkem energiat armastusse ja järgne sellele. Kui kulutad palju oma energiast armukadetsemisele, siis varsti järgned hoopis sellele, mitte armastusele. Kui armastad, siis on armukadeduse tekkimine võimatu.

Inimesed on alati kadedad olnud. Kui järgmine kord tunned, et muutud kadedaks, siis sellest ei piisa, et sa tead, et see on vale. Sa pead ise mõistma, et enese võrdlemine kõigega siin suures maailmas on tobe. See ei vii sind kuskile. Sinu koopiat pole olemas, seega seni kuni võrdled, seni oled ka kade.

Naera nende kordade üle kui oled kade olnud ja teinekord samas olukorras ära mine mööda sama käitumis mustrit vaid, vali juba uus ja kadeduse vaba tee. Oma energia raiskamine kadeduse peale on mõttetu. Selle asemel kasuta oma energiat millegi loomiseks ja armastamiseks.

Lõpetuseks armukadeduse kohta: Kui te armastate oma kaaslast nii, et soovite tema õnne, ka siis kui see on kellegi teisega, siis varsti on teie kaaslane teie juures tagasi. Keegi ei suuda olla kaua eemal inimesest, kellele on tema õnn nii tähtis, et suudab teda tema õnne nimel vabaks lasta, ilma isiklike huvideta. Vat see ongi armastus. Ei mingit omamist vaid puhas soov, et kaalast õnnelikuks teha, isegi siis kui peaksid teda ühiskonna silmis vihkama. Armastuses pole Ego !

Soovitan lugeda OSHO sarjast “Emotsioonid”. Tänased mõtemõlgutused tekkisid seda lugedes ja saate samal teemal ka pikemalt sealt lugeda 🙂

Olgem lapsed ehk leidke üles oma sisemine laps igas päevas !

Mäletate seda aega kui te olite lapsed ? Kui ühiskonna reeglid teie jaoks ei mänginud nii suurt tähtsust. Teil tuli pähe mõtte ja te tegite seda. Te ei hakkanud analüüsima, et mida küll keegi arvab, mis tagajärjed on või on sellel mõttel üldse erilist pointi.

Vaadake ennast nüüd. Paljud meist jätavad niipalju tegemata, sest nad arvavad, et nad pole enam lapsed ja peavad ennast ülevalpidama nagu täiskassvanud. Sa ei peagi olema laps, et  olla vaba. Tähtis on osata mõelda nagu laps ja leida endas see “sisemine laps”. Mul on hea näide kohe tuua. Käisin sõbrannaga Suure-Jaanis. Oli palav, väga palav. Sõbrannal tekkis idee ujuma minna ja tal ujumisriideid polnud seega ta läks riietega. Ta ei mõelnud ka, mida keegi kobiseda võiks. Mina passisin veel tükkaega kuni lõpuks tema soovitustel ka vette hüppasin riietega. Lühidalt öeldes, ka mina tahtsin ujuda aga ma ise poleks kunagi seda seal ja sellel sama ajal riietega teinud. Mina esimene mõtte oli, et siin on ju teised inimesed ka. Ausalt oli.

Mu sõbranna on väga intspireeriv inimene. Minu silmis on ta nii palju ägedaid asju teinud elus, sest ta tõesti tegutseb oma ideede järgi .Tal tuleb mõte, et tahaks midagi teha ja ta teeb seda. Temaga koos on mul olnud need kõige vahvamad seiklused.

Kindlasti leidub inimesi, kes tooks mu jutule nüüd võrdluse, et ” kui sul tekib tunne,  et sa tahad poest saia varastada, siis ära mõtle tagajärgedele ega ühiskonna arvamusele vaid tee seda”. Selle kohta ütleks ma tähenärimine ja asja hoopis teise valgusesse pööramine.

Minu mõte on see, et mõelge, kui palju hirm teie elu mõjutab. Nii palju häid ideid jääb vahest teostamatta, sest teil on hirm. Ma tean seda. Ma arvan, et ma oleksin oma elus palju rohkem kogenud ja saavutanud juba, kui ma poleks enamus ajast hirmul olnud. Nüüd mulle aitab sellest hirmust. Teate kui hea tunne see oli kui ma esimest korda tegin midagi ilma analüüsimatta ja põdemata. Proovige seda. See on nii sõltuvust tekitav. Te tunnete ennast palju paremini ja  te tunnete ennast elusana, mitte nagu ühiskonna robot.

Selleks kõigeks tulebki õppida elama nagu laps. Minge tagasi oma lapsepõlve. Ma luban, et teie parimad seiklused juhtuvad siis, kui te tegutsete, mitte ei jää mõtlema. Unistada võib igaüks aga ainult vähesed oskavad oma unistusi mööda tippu jõuda, neid täites muidugi. Isegi siis kui te tunnete, et teil pole piisavalt palju enesekindlust, julgust jne, isegi siis kuulake oma sisemisis soove ja täitke neid otsekohe.

Võite alustada ka kasvõi kõige pisemast ja lihtsamast soovist või ideest. Kui teil pole veel seda enesekindlust, siis see esimene kord, kui käitute oma normide järgi, mitte ühiskonna omade, on see, mis avab teile tee selle enesekindluse juurde. See lause on täiesti õige, et hirmule tuleb silma vaadata. Ma ütlen ausalt, et kui te oma hirmule silma vaadata, siis hekeks on tõesti hirmus ja süda tahab seimsa jääda aga see on kõigest hetk, mis kestab kõige rohkem sekundi.

See on viimasel ajal minu jaoks üks tähtsamaid õppetunde. Ole laps. Tänapäeval on lapsepõlv nii lühike, et tuleb suuta jääda lapseks ka kõigi nende ühiskonna probleemide ja kohustuste kõrval. Siis tunnete ennast elusana. Kui teil on sisimas minigi soov või miski nagu torgib hinge, siis teadke, et see on seal põhjusega. See torgib teid, sest tahab välja pääseda ja ennem see teid rahule ei jätta, kui te seda teete.

Nii et  olgem lapsed 🙂

Valik meditatsioone. vol1

Kirjutan mõned meditatsiooni viisid siia. Mõned neist ehk ei tundu teile nagu meditatsioonid aga mõelge natuke kastist välja poole. Need on pigem sellised, mida on kerge teha oma kiire elutempo kõrvalt.

Hirmu teisendamine

* Kui tunned hirmu, siis jää paigale. Enamjaolt jooksevad inimesed oma hirmu eest ära.  Kui kardad pimedat metsa, siis mine pimedasse metsa. Kui tahad värised siis värise. See näitab, et sa oled olemas. Öelge oma hirmule ” Tee mis tahad. Mina olen siind”. Pimedus muutub valguseks ja nautige seda vaikust. Lõpuks mõistate, et kui rumal oli nii ilusat kogemust karta. Kui te põgenete hirmu eest, siis saab sellest teile takitus ja te ei saa elada täies mahus. Hirm kutsub teid ja te minge hirmu sisse. Igas hirmus peitub midagi head. Võtke hirmu kui väljakutset.

* Hirmu tundes lõdvestuge. Lõdvestunud keha ei tunne hirmu. Panete ju ise ka tähele, et keha on hirmu tundes pinges.  Hirm tuleb ja läheb. Nagu laine.  Õppige lõdvestuma, kui tunnete hirmu. Lõdvestumine on hirmu vastumürk.

Viha teisendamine

*Olge vihane. Alati saab olla ka lihtsalt vihane, ilma, et te kellegi peale oma viha valaksite.  Sulgege ennast tuppa ja laske viha välja. Pekske patja. Padjal ei ole sellest midagi kui te tema peale karjute või röögite. Kui tunnete , et tahate patja pussitada, siis pussitage. Kui olete kellegi peale vihane, siis selleasemel, et talle turja kara, kujutlege, et ta on see padi. Elage oma viha kogu kehaga läbi. Varsti tunnete ennast naeruväärsena aga viha ongi naeruväärne. Viha on energia. Tehke , seda harjutust igahommik 20  minutit ja vaadake, mis päeval edasi juhtub. Te tunnete ennast rahulikumalt, sest olete viha energia juba endast välja lasknud. Kunagi ärge jätke viha endasisse. Lõppuks võib seda sinna liigapalju koguneda ja toimub plahvatus.

* Jookse. Jookse nagu laps. Vehi kätte ja jalgadega nii nagu tahad. Hingake sügavalt kõhuga . Jookske täiega . Siis istuge puualla maha. Puhake ja tundke mõnusat väikest tuulekest ja higistage. See mõjub väga rahustavalt. Võite ka ujuda näiteks. Peaasi, et te tegevusse täiega sisseelate. Jooksmine aitab viha ja hirmu lahustada. Kui olete pikalt jooksnud, siis võtab vaim asja kehalt üle. Kui te lõpuks puualla istute, siis teie keha tuksleb pingutustest ja see ongi see hetk, kui pea oma mõtetest täiesti tühi. Tundke puu energiat, millele toetate . Alla surutud vihaga on raske toime tulla. Kuidagi peab see teist valla pääsema ja näiteks jooksmine on hea viis alustamiseks.

* Teie olete allika.s Kõik saab alguse teist. Kui tunnete suurt viha siis minge sügavale enese sisse ja uurige, mis on selle viha sügav põhjus. Laske see viha vabaks või tegelege probleemiga, kui see on põhjus.  Kui olete vihane, siis olete kuum . Kuumana on väga lihtne oma allikasse siseneda. Võtke viha kui tühja paati, mis mööda teie allikat minema sõidab. Neid paate tuleb veel. Aga pidage meeles, et need sõidavad alati mööda voolu edasi teist eemale ja pole mõtet neid paate vägisi kinni hoida.

Kurbuse ja depressiooni teisendamine

* Looga endas itsitus ja hakake kogu kehaga itsitama.  See muutub naeruks. Naerge kogu kehaga. Minge naerust hulluks. Tehke nii 20 minutit.  Seejärel heitke maapeale ( võib ka põraandale aga maa parem), näoga maapoole. Võite kanda vähem riideid, et maaga võimalikult palju kokku puutuda. Kaduge sellese tundesse, mida maaga kokkupuude teile annab. Ole maaga üks. Tee ka seda 20 minutit. Siis pange muusika käima ja tantsige ennast unustavalt 20 minutit. Maa annab teile nii võimsa energia. 6-8 kuupärast näete, et teis hakkab toimuma muutus.

Need on võetud raamatust “Emotsionaalne heaolu” OSHO sarjast.