Mina Jämejalas

Üks olulisemaid põhjuseid miks pole ammu kirjutanud on see, et lihtsalt polnud arvutit. Täna kirjutan oma viimasest suuremast tegevusest. Nimelt käisin ma töötukassa kaudu proovitööl Jämejala haigla juures. Kui ma õigesti mäletan siis oli minu töökoha täpsem nimetus Õendus ja Hooldus abi. Läksin kõrvalt uksest sisse, seega ei lugenudki mis maja peal kirjas oli.
Mina siis proovisin seal hooldaja ametit. Ma arvan, et paljud teavad, et selle ameti juures on ka niiöelda rõve osa. See osa on siis seotud mässude ja pesemisega. Ma ei hakka detailidesse laskuma aga see kõik pole midagi hullu. Teil on kindad ja lapid ja pesuvaht. Ei ole nii, et palja käega ja veega. Seal osakonnas ei ole püsipatsiente. Seal on sellised, kes ajutiselt mingil põhjusel ei saa kodus ise hakkama. Voodihaigeid on vähe. Veel kuulus minu ülesannete hulka toidu jagamine ja vajadusel söötmine, voodite tegemine, voodipesu vahetus, nende abistamine kui neil vaja ja kuna seal olles võib neil päris üksik tunne olla, siis pakume ka seltsi.
Personal on väga meeldiv ja abivalmis. Väga kiiresti võeti mind omaks.
Kurb on see, et mulle väga sobis see töö ja saaksin ka tööd sinna. Kurb ongi see, et ma ei saa sinna vist tööle minna. Lapsega alles alustasime lasteaias käimise harjutamist. Teine probleem on bussi liiklus kuna mul ju lube pole. Esimene buss Suure-Jaanist jõuab sinna alles 7.25 aga tööpäev algab kell 7 hommikul. Ehk siis töö sobib aga kohalkäimine ei mängi hästi välja.
Igatahes ma olen väga üllatunud, et ma seal olles nii positiivne olin ja niiöelda nina ei krimpsutanud. Kuna oma sõbranna kaudu teadsin sedasorti töö kohta natuke, siis ausalt mul olid alguses kahtlevad mõtted. Nüüd kui tean, et mulle töö sobib on nii kahju kui ma minna ei saa, sest otsin ju tööd juba tükkaega.

EDIT (26.03.2015) : By the way ma töötan seal juba pea pool aastat seega mõtetu hala 😀 ja endiselt mulle meeldib seal ja tuleviku sihid on ka selgemad 😉