Folgi sees ja aisast väljas, Minu esimene indigo !

Kõigepealt peaksin mainima, et hetkel tulebki siia blogisse rohkem minu elu kogemustest ja ehk ka sellest juttu, kuidas ma kogu seda hinge tarkust olen endas siiamaani arendanud. Ehk siis rohkem isiklikumat teemat. Ei tasu tormata. Kuna on suvi, siis ma hetkel ei süvene uutesse tarkustesse, sest lihtsalt pole aega. Mulle meeldib süveneda asjadesse, mida teen. Aga siiski minu hinge allikad ei jookse ka “puhkuse” ajal tühjaks.

Alustan siis viimasest suur sündmusest, ehk Viljandi Folgist. Mul on saanud traditsioniks minna folgil Nikns Suns i kontserdile. See on folk-metal bänd. Nende eeslaulja on äärmiselt vahva. Muidugi on muusika neil üli kõva. Folgil oli mul kaasas ka sõbranna Minna. Ma siis jalutasime seal ja kui kõht tühjaks läks, siis oli jube lahe näha, et tavaliste õllekate laudade vahel oli paar ümmargust lauakest laudlina, küünalde ja lillega. Muidugi me sõime seal. Muude folgi putkade juures polnud midagi uut. Ehk see oli lahe, et saime pudelis kama osta. Mu sõbrannat imestas see, et miks seal niipalju aasia kööki on. Võiks ju ikka olla folgilik söök. Õhtu tähtsaim tähelepanek oli see, et folgil ei küsita dokumenti kui alkoholi ostetakse. Minu loogika oli see, et ehk arvatakse, et alaealine ikka nii avalikult ei tule alkoholi ostma. Muidu oli seal aias sees väga lahe aga lõpuks suundusime ikkagi aia välist piirkonda avastama.

Liitusime teise seltskonnaga. Vot seal kohtasime ühte väga huvitavat härrat. Alguses nad mu sõbrannaga vaidlesid anatoomia ja spirituaalsuse üle. Lõpuks tuli välja, et nad enamvähem olid sama asja arvanud aga rääkisid teineteisest mööda lihtsalt. See mees ise arvas, et tema õige nimetus oleks indigo. Me mõlemad kannama mäekristalle. See oli hämmastav kuidas ta meie mõlema kivi vaatas ja tunnetas ning siis ütles kohe ära, millist energiat see kivi täis on ehk, mis meie elus hetkel toimunud on . Lisaks ta ka tegi meie kive sellest energiast tühjaks. Lisaks sellele on ta suuteline tunneatama inimeste kohta niiöelda igast asju. Tema sõnul on võimalik inimesele silma vaadates tema kohta kõike rääkida, sest seal on kõik kirjas. Kõik need erinevad laigud, värvid ja mustrid su silmas ütlevad sinu kohta väga palju. Kuna oli pime, siis seekord jäi see silmade analüüs ära. Samas tal vahepeal tuli niiöelda sähvatusi meie mõlema kohta. Näiteks ta ütles kohe ära, kuidas ma istun ja jalgu hoian, sest mu jalad hakkavad kergelt külmetama. Ta ütles veel asju aga neid ma siia ei avalikusta. Igatahes väga põnev mees. Me rääkisime nii vist kella neljani öösel. Siis tema pahane naine tuli ja ajas meid niiöelda laiali. Teate see armukadedus on ikka üks kohutav asi aga vahest on need põhjused ikka nii ilmselged. Igatahes oli mul mehest kahju, sest meil olid ju väga huvitavad vestlused pooleli aga tuleb välja, et vahest on isegi naistega rääkimine suur patt.

Igatahes tahtsi autojuht magada ja me siis seiklesime veel tänavatel. Mu sõbranna polnud kunagi Viljandi klubides käinud, seega läksime korra sisse. Kella vaadates selgus, et kohe suletakse. Nägin ka lõpuks ära kuidas näeb välja klubi sulgemine. Tuled põlema, muusika kinni, rahvas välja. Mõned istusid muidugi maha aga no kuulge. See pole mingi folgi kontserti, kus saab esinejat lavale tagasi kutsuda. Kui läbi, siis läbi.

Ausalt see meesterahvas oli huvitav . Me sõbrannaga ehk kunagi proovime veel ta jutule saada. Ma pole varem indigo inimesega kokku puutunud aga esimene kord jättis juba minusse vaimustuse jälje 🙂

Olgem lapsed ehk leidke üles oma sisemine laps igas päevas !

Mäletate seda aega kui te olite lapsed ? Kui ühiskonna reeglid teie jaoks ei mänginud nii suurt tähtsust. Teil tuli pähe mõtte ja te tegite seda. Te ei hakkanud analüüsima, et mida küll keegi arvab, mis tagajärjed on või on sellel mõttel üldse erilist pointi.

Vaadake ennast nüüd. Paljud meist jätavad niipalju tegemata, sest nad arvavad, et nad pole enam lapsed ja peavad ennast ülevalpidama nagu täiskassvanud. Sa ei peagi olema laps, et  olla vaba. Tähtis on osata mõelda nagu laps ja leida endas see “sisemine laps”. Mul on hea näide kohe tuua. Käisin sõbrannaga Suure-Jaanis. Oli palav, väga palav. Sõbrannal tekkis idee ujuma minna ja tal ujumisriideid polnud seega ta läks riietega. Ta ei mõelnud ka, mida keegi kobiseda võiks. Mina passisin veel tükkaega kuni lõpuks tema soovitustel ka vette hüppasin riietega. Lühidalt öeldes, ka mina tahtsin ujuda aga ma ise poleks kunagi seda seal ja sellel sama ajal riietega teinud. Mina esimene mõtte oli, et siin on ju teised inimesed ka. Ausalt oli.

Mu sõbranna on väga intspireeriv inimene. Minu silmis on ta nii palju ägedaid asju teinud elus, sest ta tõesti tegutseb oma ideede järgi .Tal tuleb mõte, et tahaks midagi teha ja ta teeb seda. Temaga koos on mul olnud need kõige vahvamad seiklused.

Kindlasti leidub inimesi, kes tooks mu jutule nüüd võrdluse, et ” kui sul tekib tunne,  et sa tahad poest saia varastada, siis ära mõtle tagajärgedele ega ühiskonna arvamusele vaid tee seda”. Selle kohta ütleks ma tähenärimine ja asja hoopis teise valgusesse pööramine.

Minu mõte on see, et mõelge, kui palju hirm teie elu mõjutab. Nii palju häid ideid jääb vahest teostamatta, sest teil on hirm. Ma tean seda. Ma arvan, et ma oleksin oma elus palju rohkem kogenud ja saavutanud juba, kui ma poleks enamus ajast hirmul olnud. Nüüd mulle aitab sellest hirmust. Teate kui hea tunne see oli kui ma esimest korda tegin midagi ilma analüüsimatta ja põdemata. Proovige seda. See on nii sõltuvust tekitav. Te tunnete ennast palju paremini ja  te tunnete ennast elusana, mitte nagu ühiskonna robot.

Selleks kõigeks tulebki õppida elama nagu laps. Minge tagasi oma lapsepõlve. Ma luban, et teie parimad seiklused juhtuvad siis, kui te tegutsete, mitte ei jää mõtlema. Unistada võib igaüks aga ainult vähesed oskavad oma unistusi mööda tippu jõuda, neid täites muidugi. Isegi siis kui te tunnete, et teil pole piisavalt palju enesekindlust, julgust jne, isegi siis kuulake oma sisemisis soove ja täitke neid otsekohe.

Võite alustada ka kasvõi kõige pisemast ja lihtsamast soovist või ideest. Kui teil pole veel seda enesekindlust, siis see esimene kord, kui käitute oma normide järgi, mitte ühiskonna omade, on see, mis avab teile tee selle enesekindluse juurde. See lause on täiesti õige, et hirmule tuleb silma vaadata. Ma ütlen ausalt, et kui te oma hirmule silma vaadata, siis hekeks on tõesti hirmus ja süda tahab seimsa jääda aga see on kõigest hetk, mis kestab kõige rohkem sekundi.

See on viimasel ajal minu jaoks üks tähtsamaid õppetunde. Ole laps. Tänapäeval on lapsepõlv nii lühike, et tuleb suuta jääda lapseks ka kõigi nende ühiskonna probleemide ja kohustuste kõrval. Siis tunnete ennast elusana. Kui teil on sisimas minigi soov või miski nagu torgib hinge, siis teadke, et see on seal põhjusega. See torgib teid, sest tahab välja pääseda ja ennem see teid rahule ei jätta, kui te seda teete.

Nii et  olgem lapsed 🙂

Linnavurled ja maasoolad

Minu jaoks on kahtetüüpi inimesi. On maasoolad ja on linnavurled. Ütlen kohe ära, et parem klapp on mul nende maasooladega. Kes, siis milline on ? Kohe seletan. Minu arvamus ei pea teie omaga kattuma aga selline on minu nägemus asjast.

Esiteks siis linnavurled. Sellised, kes enamjaolt koguelu linnas veetnud.  Tüüpiline näide on see, et nh oled kuskil maakohas. Siis nad saabuvad. Autos tümm mängib. Autost astuvad välja sellised uhkelt riides inimesed. No riietus on selline, uhkem kui tavaline vabaaja rõivastus. Kukkuvad kohe lärmama . Kaasas on tuntud firma alkohol ja muu kallis kraam. Ühesõnaga maale tulek oleks nagu mingu pidulikum sündmus. Minu silmis läheb sellise seltskonnaga õhtu nii, et kaanitakse täis ja mehed hakkavad kohe suurteks isasteks ja naised pirtsutama. Aga ütlen kindlalt, et need linnavurled on kindlasti väga toredad inimesed ja väga meeldivad. Lihtsalt minul pole seda sorti inimestega kunagi klappi olnud.

Teiseks siis maasoolad. Need on need inimesed kellel on mingi side maal elamisega. Nad kas on üles kasvanud maala, või elanud seal mingi osa oma elust. Minu jaoks on selline rahvas vabam ja mõnusam. Grilli kõrvale sobib ka tavaline odav õlle. Ma ei arva, et nüüd maal peaks käima lohakalt riides. Aga selline seltskond on tavaliselt niiöelda vabamalt riides. Mitte midagi uhket. Nende jaoks on maaletuleks hoopis üks hea suur vabaduse tunne, et sa ei pea ennast koguaeg linna standardite järgi üleval pidama ega riietuma. Jutt on ka kuidagi elulisem. Õhtu tavaliselt läheb nii, et kõik on nagu vanad semud koos ja kes ei taha olla enam läheb magama või ära. Ei mingit draamat.

Eks ma ise ka maasool ju. Omad hoiavadki kokku. Kui ma mõtlen nüüd, siis enamus sõbrannasid kellega, mul on olnud lähedasi suhteid, on ka ikka maajuurtega olnud. Maainimesed on kuidagi loomulikumad lihtsalt. Samas kui maasool satub linna, siis eks linnavurled vaatavad, meid kahtlustavalt. Kuna maal on alati olnud palju vabam elu, siis linnavurle ei pruugi mõista, seda vabadust ja piiride mitte mõistmist. Maainimene ei pööra niipalju tähelepanu bling-blingile ja äge olemisele. Maainimene otsib eelkõige mõnusat seltskonda. Kui hakkasin ise linnas rohkem tsillima, siis minu seltskonnaks said ka inimesed kellel maajuured. Maakas leiab ka linnast omad üles. Aga ma ei põe, et ma linnakatega ei klapi. Milleks tunda puudust mingist seltskonnast, kellega pole midagi ühist ja kus tekib alatihiti kohatu tunne.

A ja seda ka, et avalikel grillimis platsidel leiab maasool palju tihedamini prügikasti üles kui linnavurle. Kahju !

Küll need õnnelikud inimesed on ikka ärritavad ! onju ?

Õnnelik inimene on üks suurimaid pinde teise inimese silmas. Ma ei mõtle, et see kõigi jaoks nii on . Aga paljude jaoks on. Inimesi ei häiri kui sa oled õnnetu ja kurva näoga. Aga kui sa oled õnnelik, siis oled paljude jaoks vastik ja eemaletõukav.

Kui sa oled õnnetu, siis paljud tunnevad ennast paremini. ” Näe kui õnnetu ta on, jube hea , et mina nii õnnetu pole” või kui kellelgi läheb halvasti, siis tuntakse ka rõõmu”Hea, et mul nii halvasti ei lähe”.  Palju on ka seda, et isegi kui inimene on su sõber. Sa tunned talle kaasa ja tõesti näed, et tal läheb halvasti, siis alati on ikka see väike kergenduse tunne, et õnneks mul ei lähe nii halvasti ja et sa oled õnnelikum.

Õnnelik inimene võib olla päris närve sööv. Eriti need super õnnelikud. Sellised kes ainult säravad ja löövad keset tänavat tantsu. Omast kogemusest tean, et jube kadestav tunne tekib. Mul on üks sõbranna, kes alati särab nagu päikene ja on kõiges nii positiivne. Ausalt ma vahest ikka nii kadestasin, et mina ei suutnud nii palju särada. Vastikult halb tunne tekkis. Miks tema saab nii õnnelik olla, isegi siis kui ma tean, et ka temal oli kurbi hetki elus aga no krt. Ikka säras nagu päike 😀 Teeb ikka kadedaks küll.

Vat see oli sõbranna. Aga paljudel tekib selline tunne, mitte sõprade, sõbrannade seast. Mingi inimene keda sa tead lihtsalt.No mis mõttes ta on õnnelik. Ma veel näitan talle. Mina olen ise pannud küll tähele, et kõige nurjatumad kuulujutud on tulnud siis kui ma olen ise tegelikult väga rahul olnud oma eluga ja õnnelik. Paljud ei taha isegi õnnelike inimesi oma seltskonda, sest nad tekitavad nendes nii paha tunde. Nii ärritav on kui keegi särab ja on muretu.

Kurb ongi see, et vahest saadki mõne inimesega hästi läbi ainult seni kuni sa ise õnnelikuks saad või kui sul hästi minema hakkab. Siis järsku ei ole sinuga huvitav. Sinu kannatusi oli ju hoopis huvitavam kuulata. Kahju ju tegelikult kui sina oled õnnelik aga keegi räägib ” Kunagi tal oli ikka nii jama elu ja nii halvasti kõik”. Ma olen õnnelik, miks on vaja minu soppa minevikust üles kaevata ? Kui mina olen lasknud halval minna ja see ei kuulu enam minu ellu, siis miks sina seda teha ei võiks?  On ka selliseid isekaid, kes arvavad, et ma teine sai õnnelikuks selleks, et tema ennast halvasti tunneks. Nimelt nh ! Õnnelikuks saadakse ikka enda pärast, mitte selleks, et uhkelt teiste ees eputada. Kui kellegi õnn sind nii häirib, siis ära küsi enam, et kuidas sul läheb. Ja kusjuures kui sul hakkab hästi minema, siis järsku palju vähem inimesi tunneb sinu elu vastu huvi.

Inimese lemmik söök on teine inimene ja ilma sopa ja muude hädadeta  ta lihtsalt ei maitse enam nii hästi. 🙂

Õiged sõbrad

Inimesel on tõesti vedanud, kui ta on leidnud endale hea sõbra. Kui sul on see ükski hea sõber, siis ei olegi sul tervet sõbra karja vaja. Aga milline on siis see hea sõber, kes täidaks ka 100 sõbra rolli nii, et ainult temast sulle piisaks ? Eks igalühel on omad kindlad tunnused, mida nad sõbrast otsivad. Minul on ka.

Ennem kui toon mõne oma näitte, siis räägin natuke üldisemalt. Esiteks peab sul sõbraga olema vaimne klapp. See tähendab, et te mõistate teda. Te teate, mida öelda kui ta kurb või kuidas tema tuju tõesta. Te hoiate üksteise saladusi. Sõbra kaitseks astutakse välja. Ma ei mõtle, et : oi oi ta ütles mu sõbrale halvasti, ma nüüd annan talle lõuga. Teinekord piisab oma toetuse näitamiseks ka sellest, kui ta lihtsalt lahkute selliste sõprade eest või vihjate, et see oli nüüd küll pahasti öeldud ja nii ikka ei tehta. Kui sõber vajab abi, siis sa ei mõtle ka. Sa aitad. Kui sa kõhkled, siis järelikult sa pole selle sõbra truuduses nii kindel ja kas sa ikka saad teda sõbraks nimetada? Näiteks kui sa tahad sõpra rahaliselt adidata, siis kui sa saad ja tahad, siis sa aitad. Sa ei mõtle esimese asjana, et millal ta tagasi maksab. Sa tead seda juba niisama, et tõeline sõber ei unusta võlga ja kunagi on tema sinu jaoks samamoodi olemas.

Minu väga super sõber on minu lapsepõlve sõber. Olime täiesti lahutamatut mingi hetk ja olime igapäev koos. Isegi puberteedi elasime üle. Nüüd ta on ülikoolis ja näeme väga harva. Siiski need üksikud korrad aastas on lihtsalt võrratud. Me saame kokku. Naerame ja räägime nagu poleks lahus olnudki. Vat see ongi tõeline sõprus, kus isegi üksteisest eemal olek ei jahuta sõpruse tuled maha. Tema teab, minust kõigerohkem ja meil on nii palju vahvaid mälestusi. Kunagi olin muidugi kade, kui tal uues koolis uued väga head sõbrannad tekkisid. Aga ma tean, et meie sõprus on alati midagi erilist. Aitäh sulle sa oled lihtsalt parim 🙂

Ma olengi hetkel sellises seisus, kus paljud sõbrad on minust kaugel. Aga hea märk, sellest, et sõprus on veel alles on see, kui sul on inimesega rohkemastki rääkida, kui sellest, et mis teed ja kuidas läheb. Mul on neid. Üks on lausa soomes aga minujaoks on ta ikka sõbra nimekirjas. Muidugi on . Me elame nii palju koos läbi ja oleme mitu aastat iga nädalavahetus ja suved koos. Vahemaa ei kisu kunagi sõprust südamest.

Aga üks on kindel. Õige sõber ei arva kunagi, et ta on sinust parem. Ta väärtustab sinu ainulaadsust. Ta ei mängi sinu tunnetega ja ei proovi sulle niiöelda ära panna. Õige sõbraga rääkides ei tunne sa kunagi ennast mitte hinnatuna ega rumalana.